ja ongi pühapäev läbi saamas..
selle nädala suurim hirm oli, et saan mõne rumalusega hakkama, kus
mõni hetk tundus kaosena ja iga lihtsaimgi asi tundus pead purustavat ja ülevõimete olev. probleemid olid kui tekkimas kui seened peale vihma ja nägin tonte, seal kus neid polnud.
noh vähemalt ma tean varasemast, et õhtuks on see möödas, siis mõte jookseb siis paremini ja selgemini. ülevaade on objektiivsem ja rahu on tagasi.
nagu koolis ajaloo õpetaja ütles "suured asjad juhtuvad ikkagi öösiti, võtke kuidas tahate"
küll ma hakkama saan. sest tegelikult pole mitte miskit nii korrast ära midagi. see on pisut harjumatu tegelikult. loomulikult ma võin ette põdema hakata näiteks tuleva sessi pärast ^^ näääh.
parem naudime olukorda
the trick is to keep breathing
pühapäev, oktoober 28
esmaspäev, oktoober 22
kagami, kage kagami
ma siiski ei tohiks keset päeva magada, esiteks esmane enesetunne on ärkamisel jätan soovida, peavaludest ma ei hakkagi rääkima. mis tuletab meelde, et neid tegelikult neid enam suvest saati teab palju olnud. sugoi. lahe.
hakkasin mõtlema täna. jah ma oskan seda, vaatamata, et blond olen :P
lihtsalt hakkasin mõtlema milline ma inimesena olen. hea? halb? neutraalne? eile korra tekkis selline tunne, et olen kui peegel, et peegeldan, mulle osaks langevaid emotsioone, tundeid vms. et just millised inimesed mind ümbritsevad, selliseks ma muutungi. kohati võib see olla märkamatu, kohati, aga ma mõistan seda, aga just kui mingi blokk on ees ja ma ei saa midagi sinna parata. ehk see on ka osaliselt see tõttu, et ma ei usalda eriti inimesi, see tõttu, olen enda mina ära peitnud ning olen nagu mingi kloon. ehk sellepärast ma saangi enamike inimestega hästi läbi ja pole mul vaenlasi.
kuigi kui vastupidi võtta, et kui keegi ei suhtu minusse soosivalt, siis mul endalgi tekib mingi eelarvamus nende kohta. see kõlab küll lapsikult, aga ma millegi pärast ei suuda usaldada teatud sorti inimesi. see on täiesti tunnetav asi, mõni inimene lausa pakatab ebameeldivusest.
paar aastat tagasi üks tuttav rääkis, et need, keda inimesed kõige enam vihkavad sellised inimesed, kes meenutavad neile neid ennast. umbes midagi nagu termikate laulusõnad -
"sa ju ei taha, et sulle tehtaks seda, mida teistele sa teed".
ma lisaks siia seda, et siis tegemist on teadlikult iseka inimesega. mitte selline võitlev isekus, vaid kõige nahaalsemat tüüpi.
haha, et mina siis "digimuutun" no superkangelaseks, et kurjamid võtaksid aru pähe ja muutuksid paremaks?
* naerab kõht kõveras *
ei, pigem mina olen see manipuleeritav.
kuigi on siiski inimesi, kelle juures olekul ma saan olla mina ise. tunda end vabana muredest, pingetest, muust maailma koormast. kus ma pole millekski sunnitud, kus on vabadus naerda ja tunda rõõmu
aitäh, et sa olemas oled. ^^
"sa ei suuda paha olla isegi siis, kui sa tahaksid" täitsa võimalik, et teadlikult mitte, aga rumalusest?
aga aitäh siiski.
mõni lihtsalt teeb maailma paremaks oma kohal olekuga
praegu on see aeg, kus ma pean end jälgima, et ei ütleks midagi üleliigset. mitte midagi halvasti ses mõttes, vastupidi.
ei taha ära sõnuda, kedagi hirmutada või kadedust tundma panna.
mind on kerge hirmutada.
mis mul viga on? ma kardan nüüd isegi positiivseid asju.
hea, et järgmine nädal on vahenädal, ehk pisut puhkust kuluks ära. kuigi see tähendaks rohkem vaba aega -> rohkem mõtlemist -> liigne mõtlemine -> segadus, mis ei tõota midagi head -> veel suurem segadus
aga ma olen siiski olukorrast üle ^^
ai, mul on nii ilus blog ^^
nii et kiiret pole kuhugi, üks samm korraga.
hakkasin mõtlema täna. jah ma oskan seda, vaatamata, et blond olen :P
lihtsalt hakkasin mõtlema milline ma inimesena olen. hea? halb? neutraalne? eile korra tekkis selline tunne, et olen kui peegel, et peegeldan, mulle osaks langevaid emotsioone, tundeid vms. et just millised inimesed mind ümbritsevad, selliseks ma muutungi. kohati võib see olla märkamatu, kohati, aga ma mõistan seda, aga just kui mingi blokk on ees ja ma ei saa midagi sinna parata. ehk see on ka osaliselt see tõttu, et ma ei usalda eriti inimesi, see tõttu, olen enda mina ära peitnud ning olen nagu mingi kloon. ehk sellepärast ma saangi enamike inimestega hästi läbi ja pole mul vaenlasi.
kuigi kui vastupidi võtta, et kui keegi ei suhtu minusse soosivalt, siis mul endalgi tekib mingi eelarvamus nende kohta. see kõlab küll lapsikult, aga ma millegi pärast ei suuda usaldada teatud sorti inimesi. see on täiesti tunnetav asi, mõni inimene lausa pakatab ebameeldivusest.
paar aastat tagasi üks tuttav rääkis, et need, keda inimesed kõige enam vihkavad sellised inimesed, kes meenutavad neile neid ennast. umbes midagi nagu termikate laulusõnad -
"sa ju ei taha, et sulle tehtaks seda, mida teistele sa teed".
ma lisaks siia seda, et siis tegemist on teadlikult iseka inimesega. mitte selline võitlev isekus, vaid kõige nahaalsemat tüüpi.
haha, et mina siis "digimuutun" no superkangelaseks, et kurjamid võtaksid aru pähe ja muutuksid paremaks?
* naerab kõht kõveras *
ei, pigem mina olen see manipuleeritav.
kuigi on siiski inimesi, kelle juures olekul ma saan olla mina ise. tunda end vabana muredest, pingetest, muust maailma koormast. kus ma pole millekski sunnitud, kus on vabadus naerda ja tunda rõõmu
aitäh, et sa olemas oled. ^^
"sa ei suuda paha olla isegi siis, kui sa tahaksid" täitsa võimalik, et teadlikult mitte, aga rumalusest?
aga aitäh siiski.
mõni lihtsalt teeb maailma paremaks oma kohal olekuga
praegu on see aeg, kus ma pean end jälgima, et ei ütleks midagi üleliigset. mitte midagi halvasti ses mõttes, vastupidi.
ei taha ära sõnuda, kedagi hirmutada või kadedust tundma panna.
mind on kerge hirmutada.
mis mul viga on? ma kardan nüüd isegi positiivseid asju.
hea, et järgmine nädal on vahenädal, ehk pisut puhkust kuluks ära. kuigi see tähendaks rohkem vaba aega -> rohkem mõtlemist -> liigne mõtlemine -> segadus, mis ei tõota midagi head -> veel suurem segadus
aga ma olen siiski olukorrast üle ^^
ai, mul on nii ilus blog ^^
nii et kiiret pole kuhugi, üks samm korraga.
22 märts oli see.
lõpuks sain selle taustaga ühele poole, ei no tõesti. võttis lausa mõttes vanduma.
õekesele suur kalli.
tõsiselt kaua läks sellega, aga teadagi minu kangekaelsust allaandmise suhtes, korra panin ühe roosade lillekestega. see oli isegi päris koomiline. aga lõpuks sain, mis tahtsin.
täna pidin järjekodselt tõdema, et mul on veider perekond. tädil on näiteks kalduvus igakord kui mind näeb öelda, et olen alla võtnud, mida ma ei ole, kaalunumber on stabiilne olnud viimased kuud, ma ei tea, mis tal minu kaaluga on. teiseks veel vanaema. eile hakkas pärima kuidas mu enesetunne on. teades teda, ma tean küll mida ta mõtles. nojah, mida tahta, 86 on siiski soliidne vanus.
siianigi on mul värskelt meeles tema kahe aasta tagune temp.
muudest pere draamadest ma rääkima ei hakkagi.
blogi kurja kuulutava pealkirja mõte polegi tegelikult nii negatiivne midagi. ära sõnumiseks. jah ma usun sellistesse asjadesse, sest see on iroonia, mis on enamasti lahutamatu osa minu elust olnud. muidu ebausklik ei ole, eile näiteks jooksis must kiisu üle tee, ilus kiisu oli =)
naljakas, et mulle jäävad igast naljakad detailid meelde, mille järgi siis saab nendega seotud asju meelde tuletada. näiteks kuupäevi. seostada ma ikka oskan.
siis kui blogi tapeediga jamasin, oli küll palju mõtteid, mida mõtlesin, et kirjutan, kuid nüüd on mingi blokk ettetulnud, ning tulemus jääb suht lahjaks.
võibolla asi on ka selles, et olen oma positiivsete asjade suhtes veel tsiba kade ning ei taga neid nii kergelt jagada ^^ sorry
:*
ma peaks tegelikult magama praegu, ups.
õekesele suur kalli.
tõsiselt kaua läks sellega, aga teadagi minu kangekaelsust allaandmise suhtes, korra panin ühe roosade lillekestega. see oli isegi päris koomiline. aga lõpuks sain, mis tahtsin.
täna pidin järjekodselt tõdema, et mul on veider perekond. tädil on näiteks kalduvus igakord kui mind näeb öelda, et olen alla võtnud, mida ma ei ole, kaalunumber on stabiilne olnud viimased kuud, ma ei tea, mis tal minu kaaluga on. teiseks veel vanaema. eile hakkas pärima kuidas mu enesetunne on. teades teda, ma tean küll mida ta mõtles. nojah, mida tahta, 86 on siiski soliidne vanus.
siianigi on mul värskelt meeles tema kahe aasta tagune temp.
muudest pere draamadest ma rääkima ei hakkagi.
blogi kurja kuulutava pealkirja mõte polegi tegelikult nii negatiivne midagi. ära sõnumiseks. jah ma usun sellistesse asjadesse, sest see on iroonia, mis on enamasti lahutamatu osa minu elust olnud. muidu ebausklik ei ole, eile näiteks jooksis must kiisu üle tee, ilus kiisu oli =)
naljakas, et mulle jäävad igast naljakad detailid meelde, mille järgi siis saab nendega seotud asju meelde tuletada. näiteks kuupäevi. seostada ma ikka oskan.
siis kui blogi tapeediga jamasin, oli küll palju mõtteid, mida mõtlesin, et kirjutan, kuid nüüd on mingi blokk ettetulnud, ning tulemus jääb suht lahjaks.
võibolla asi on ka selles, et olen oma positiivsete asjade suhtes veel tsiba kade ning ei taga neid nii kergelt jagada ^^ sorry
:*
ma peaks tegelikult magama praegu, ups.
kolmapäev, oktoober 17
see on siis blogi 100. postitus. jei. ükski minu enne olevatest blogidest(puhaku need rahus) pole nii kaua vastu pidanud. esimene pidas isegi ajaliselt pikalt vastu, aga ma polnud eriti aktiivne. teine? heal juhul vaid paar kuud.
see selleks..
magasin täna päeval, pisut imelik tegelikult, selles mõttes, et polnud väsinud, maganud olen viimasel ajal normaalselt. polnud nagu erilist põhjust, aga magasin siiski kõigele vaatamata. 4,5 tundi. nice.
kohutavalt armas kuulda, kui oled motivatsiooniks, et minna kella kaheksaks kooli, et pärast seda saaks korraks mind näha, ometigi kui peale seda on 4 tunnine paus. aitäh ^^
naeratusega alustatud päev on ilus päev ^^
kallis oled.
mul olevat jaapanlik mõtlemine =P
see selleks..
magasin täna päeval, pisut imelik tegelikult, selles mõttes, et polnud väsinud, maganud olen viimasel ajal normaalselt. polnud nagu erilist põhjust, aga magasin siiski kõigele vaatamata. 4,5 tundi. nice.
kohutavalt armas kuulda, kui oled motivatsiooniks, et minna kella kaheksaks kooli, et pärast seda saaks korraks mind näha, ometigi kui peale seda on 4 tunnine paus. aitäh ^^
naeratusega alustatud päev on ilus päev ^^
kallis oled.
mul olevat jaapanlik mõtlemine =P
esmaspäev, oktoober 15
soojuse liblikad külmas oktoobrikuus ^^
reedel käisin pulmas, ilus oli, endalgi tikkusid pisarad silma nähes oma lapsepõlve ja praegust parimat sõbrannat abiellumas, aga tulemata need siiski jäid, muidu ma poleks saanud oma lilleneiu ja pruutneitsi kohuseid korralikult täita. pruut ise naeris, et mida kõik vesistavad, isegi ta mehel tikkusid pisarad tulema, ütlesin, et küll ta kord ehk aru saab. ah jaa, arvake, kes siis pärast kimbu sai.
ja vedas sellega, et sain samal õhtul tallinna tagasi, pealegi veel autoga, sõidu ajal sai lobisetud ka, et peletada mõtteid, sest olgem ausad tormiga oli küll pisut kõhe sõita.
ilus pühapäev. ning seda vaatamata vihmale.
ma ei suuda seda sõnadesse panna. ei taha ka. midagi peab nagu endale jätma.
käisin veel georgi vaatamas. nauditav film oli. jäin rahule.
minu sära on kui kuu valgus, mis mulle langeva valguse peegeldus.
mitte inimesed ole liiga tõsised ja mornid, lihtsalt meie tõestasime, et killud toovad õnne ; )
ja vedas sellega, et sain samal õhtul tallinna tagasi, pealegi veel autoga, sõidu ajal sai lobisetud ka, et peletada mõtteid, sest olgem ausad tormiga oli küll pisut kõhe sõita.
ilus pühapäev. ning seda vaatamata vihmale.
ma ei suuda seda sõnadesse panna. ei taha ka. midagi peab nagu endale jätma.
käisin veel georgi vaatamas. nauditav film oli. jäin rahule.
minu sära on kui kuu valgus, mis mulle langeva valguse peegeldus.
mitte inimesed ole liiga tõsised ja mornid, lihtsalt meie tõestasime, et killud toovad õnne ; )
teisipäev, oktoober 9
peaks nagu asjalikuks hakkama.
oh jah.
mu aja organiseerimine ja ajataju üldne jätab soovida. algkoolis mäletan ma tegin alati kõik ette ja taha ära, et saaks hiljem muid asju teha, koolist tulles hakkasin kohe õppima, isegi reedeti, et nädalavahetusel saaks muude palju põnevamate asjadega tegeleda. kuid aga mida vanemaks ma sain, seda enam rakendus see mõtelmine, et aega on selle kiire asjaga. aga nüüdseks on kätte jõudnud aeg, mil edasilükkamised kuhjuvad ning jään ajahätta. nii et iga vaba minut on arvel.
5 suitsuvaba päeva, pole paha, pole isegi igatsust ega tahtmist. andsin kaks viimast suitsu marile ära, mitte, et ta ise suitsu teeks, eks ta vist kardab, et äkki tuleb mul mõni nõrkusehoog peale. olen otsustanud maha jätta. endale antud lubadusi pikun rikkuma, aga seda ma ei tee vaid enda pärast, on mimeid põhjusi.
nagu tolstoi ütles, et me elame tõeliselt endale ainult siis kui elame teistele. siin peab see isegi paika.
aga muidu pole nagu põhjust vinguda. otse vastupidi. kui ainult enda kallal. seda teen ma alati. enesekriitika on minu lahutamatu sõber, kelle üle ma enamasti naeran.
mul on tegelikult põhjust särada. särangi. mhmh. tavaliselt kui mul on põhjust õnnelik olla, siis ma seda pole, sest mingi alateadlik hirm või teadmine on olemas, et see on ajutine vms. kuid hetkel ma blokeerisin need kõik ära.
aga jah, aitab venitamisest, pean tubli ja asjalik olema. nii et poliitika filosoofiat lugema.
mu aja organiseerimine ja ajataju üldne jätab soovida. algkoolis mäletan ma tegin alati kõik ette ja taha ära, et saaks hiljem muid asju teha, koolist tulles hakkasin kohe õppima, isegi reedeti, et nädalavahetusel saaks muude palju põnevamate asjadega tegeleda. kuid aga mida vanemaks ma sain, seda enam rakendus see mõtelmine, et aega on selle kiire asjaga. aga nüüdseks on kätte jõudnud aeg, mil edasilükkamised kuhjuvad ning jään ajahätta. nii et iga vaba minut on arvel.
5 suitsuvaba päeva, pole paha, pole isegi igatsust ega tahtmist. andsin kaks viimast suitsu marile ära, mitte, et ta ise suitsu teeks, eks ta vist kardab, et äkki tuleb mul mõni nõrkusehoog peale. olen otsustanud maha jätta. endale antud lubadusi pikun rikkuma, aga seda ma ei tee vaid enda pärast, on mimeid põhjusi.
nagu tolstoi ütles, et me elame tõeliselt endale ainult siis kui elame teistele. siin peab see isegi paika.
aga muidu pole nagu põhjust vinguda. otse vastupidi. kui ainult enda kallal. seda teen ma alati. enesekriitika on minu lahutamatu sõber, kelle üle ma enamasti naeran.
mul on tegelikult põhjust särada. särangi. mhmh. tavaliselt kui mul on põhjust õnnelik olla, siis ma seda pole, sest mingi alateadlik hirm või teadmine on olemas, et see on ajutine vms. kuid hetkel ma blokeerisin need kõik ära.
aga jah, aitab venitamisest, pean tubli ja asjalik olema. nii et poliitika filosoofiat lugema.
Tellimine:
Postitused (Atom)