shiritori - peaks jaapani keele tunnis seda kord proovima

jaapani usu ja ebasusu loengu pärast hakkasin uuesti vaatama xxxholicu animet, tore leida seal samu müstilisi tegelasi, keda mainiti ka loengus. pealegi mõnus nostlalgiline tunne kah seda vaadata ^^

aah mul on kokaraamatute sõltuvus, eriti selliste, kus on ilusad pildid sees (oh seda edevust ja pealiskaudsust). ppff.  aga mulle meeldib vaadata ja leida igast retsepte. isegi kui nad mõttetult keerulised vms on. nuh aga mis siis ikka. kahjuks pole just kuigi palju aega kõigega tegelemiseks. njah. 
ma eile ärkasin kell kuus hommikul ja uimase peaga hakkasin paanitsema, et varsti on sess. ja siis ei saanud maha veel rahunetud. nu kuidagi suutsin lõpuks rahuneda. üldse viimasel ajal on hästi imelikud unenäod, millega ärgates pean segase peaga korraks mõtlema, et kas asjad ongi nii või mitte ja veel need unejärgsed emotsioonid kah takka otsa. not nice. need on väsitavad. niigi ei saa välja magatud.

täna jaapani keele tunnis läks teema soovidele jne, et mida võiks tahta(jõulud ikkagi tulemas) ainus asi, mille peale tulin, et veidike puhkust, Akiko lohutas, et jõulud kohekohe, aga ausalt öeldes, see ei lohuta eriti, sest jõuludega kohe seondub sess. mis mul sügisel peas toimus kui nii palju aineid võtsin? naiivne usk, et saan hakkama? nagunii.. aga jah, ega mul muud siis ka üle ei jää ^^
gambateru.
järgmisest kuust peab nüüd tubliks hakkama!

hitsuzen - mulle meeldib selle sõna kõla

avastasin enda jaoks täna ühe anime, mis käib tegelikult juba pikemat aega - Gallery Fake
selline mõnus asi, kunstimaailmast, maalide võltsingutest, igast rahaga seotud pettused, mustturg jne. Peategelasel on galerii, nimega Gallery Fake, kus nagu nimestki võib mõista, et müüb nö koopiaid.
kuid kõlakad väidavad, et tegemist on suitsukattega, mille varjus müüakse tõelisi kunstiteoseid mustalt.
graafika järgi tundsin isegi tegijad ära. äratundmisrõõm ^^

aga näib, et minu liigsest rääkimisest võib vahel ka kasu olla ^^

polaarööd.

istun ja vahin lollaka näoga ekraani. jälle.
nagu teaks küll mida kirjutada, aga ei oska seda ilusati ja delikaatselt kirja panna.

naised on maod. ja ära räägi seda emotsioonide ülepaiskamise vabandust. it's below you. aga kui su viimne öeldud asi on su soov, ei jää mul muud üle, kui seda austada.

aga aitab halvadest asjadest.

reedel käisin gospelkoori kontserdil, täiesti omamoodi elamus. super. ühe laulu ajal endalgi tikkusid pisarad silma juba kohe, kui tundsin esimestest nootidest, mis looga on tegemist. imeilus moment. lihtsalt kogu see tänulikkus, mis minus on got the best of it. 
kohe tuli meelde,  et siiski nutta ei  tohi. meigi laialimineku kohta ma ei põdenud, läätsed siiski enam(tean,tean pole just väga romantiline lõpp) olgugi et õnnepisarid nagu ei maksaks häbeneda.
aitäh.
nii et ma kategooriliselt keeldun veel halli argipäeva naasmast.

loomus - see ei muutu eal.

piparkoogidpiparkoogidpiparkoogidpiparkoogid.

peavalud. jälle. mul saab ibu varsti otsa nii. mitte et see aitaks kah. päeval peavaluga mõtlesin, et magaks, et ehk see väsimusest vms, aga ei. ärgates pea ikka valutab.
ma süüdistan selles kesist söömist. peaks ikka vähemalt kord päevas sööma sooja toitu.
kuid samas ei saa öelda, et näljutaksin ennast, sest kui vähegi on nälga tunda, siis ikka söön. rohkem tahaks vältida sellist mõttetut ja igavlemisest tingitud söömist. ahjaa, seda pole sellepärast, et siiski kogu aeg on miskit teha vaja. muidu mulle meeldib süüa, ka süüa teha. leidsin paar uut retsepti kah, mida pole jõudnud veel katsetada.

tegelikult tuleb ka tunnistada seda, et ma ei suuda midagi kirjutada. blokk on ees. ehk häirib see, et mõtted on järjekordselt segamini, aga arvatavasti määravaks on ka see, et kui ma midagi ütlen, siis see jääb nö lõplikuks, sest mida rohkem inimesi teab, seda raskem on pärast teisi seisukohti selgeks teha. ja on ka asju, mida ma ei tahaks nii valjusti rääkida, asi pole selles, et ma poleks endas kindel, lihtsalt ma tean mida teha ja ma ei taha, et keegi hakkaks tänitama rääkides mulle asju, mida ma niigi juba tean ja teen. ma ei taha, et keegi muretseks või kurvastaks.
ma tean, et ma tahan võimatut - et kõik oleksid õnnelikud. aga ma siiralt soovin siiski seda. sest vaatamata selle maailma koledusele, leidub siin ka headust. see on kui valgus, aga iga valgusega tahest tahtmata kaasneb ka vari. et varje ei tekiks, tuleks kõik kõrvaldada, kuid siis valitseks tühjus ja poleks enam miskit, millele saaks valgus peale paista.
tegelikult headus pole see, mis on iseeneset siin ilmas meie ümber. headus on meis endis, mida me ei tohiks hoida vaid endile. tegelikult see oleks pisut hirmuäratav endale, sest siis võid olla kõige haavatavam, kuid samas see on kui armastus. kui sa jagad seda, saad seda mitmekordselt tagasi. nii et ma võtan endale vabaduse olla täna naiivitar ja öelda, et mul on veel usku sellesse maailma.

kahetsus. nu ma ei saa öelda, et oleks elanud nii eeskujulikku elu, et pole põhjust olnud midagi kahetsega. on küll, kuid kahetsemine oleks kui see, et parem kui seda poleks olnud, aga kui seda poleks olnud, oleks väga suur tõenäosus, et kui ei teinud seda siis, teed seda teine kord. üks asi mida ma kohe üldse ei mõista on see, kui keegi ütleb, et kahetseb miskit, aga jätkab asju samas vaimus edasi, siis see ei tundu just eriti siiras olev.
põhjus, miks ma ise midagi ei kahetse on lihtne. võtan kui õppetunde, sest lihtsal viisil asjadest ma õppust reeglina ei võta. eks kannatus ole see suurim õpetaja ja kangekaelsus edasi võitlemiseks parim treener.

üks väljend mida ma ei salli on "mis oleks kui oleks sedasi läinud" siis sa poleks see inimene, kes sa oled praegu.
the point of no return. ütleme, et mingis olukorras saaks öelda, et vigu on tehtud, aga juba suutelisus endale vigu tunnistada on miski. ja kui arvata, et kui näiteks oleks mingi asi mitte juhtunud saaksid sa olla parem inimene, ehk siis tuleks siis püüelda selle poole, et muutuda paremaks inimeseks. inimeste viga on see, et liialt kiputakse süüdistama elukooli või nö vooluga kaasaminekut. vinguda oskame me kõik. aga kas ka tegutseda? edasi võidelda? saada just selliseks inimeseks nagu sooviks? 
seal juures tuleks aga siiski jääda iseendaks. aga ei tohiks niivõrd sõltuda teistest. tuginedes iseendale saab alles leida selle oma sisemisesära, mis inimesi ligitõmbab. 
maailm ei muutu niisama lambist. tuleb alustada iseendast.





tean küll, et see eelnev jutt tundub üdini idealistlik ja liiga kerge. kuigi see pole seda. ma ei oska kõike edasi anda neid mõtteid, mida tahaks edasi öelda. aga suurim raskus selles juures on see, et mitte muutumine ise ole raske vaid mitt muutumine selleks, kes sa enne olid ja kes sa enam tegelikult olla ei tahaks. sest tahesttahtmata seda hakatakse igatsema, sest see oleks nö kergem tee, mida mööda kõndida.

ma ei tea palju sellest arusaadav on, aga vähemalt ma üritasin.

- 2. anyone else?

eile käisin rakveres. sellel jaapani sariloengus. et siis seekord oli teemaks kyogeni teater. vaatasime ka shakespeari "eksituste komöödia" ainetele selle jaapani versiooni. päris hea oli.

消しゴム

teadmistega kaasneb koorem, if you know what i mean.

tormid...tormid..tormid. rongid? kalju!

ärikataloog saatis mulle täna arve, mis polnud mulle mõeldud. vot nii juhtub, kui sul on nimekaim, kes igale poole kirjutab oma e-maili valesti ning temale mõeldud kirjad tulevad hoopis sulle.
irooniline jei.

üks hirm sai ületatud ^^

aga see eest on nüüd teine hirm(pole eelmisest põhjustatud) arvatavasti ma lihtsalt reageerin üle ja pabistan liialt ette. jep. aga siiski. on muret tekitav element. kuid samas, kui mõtlema hakata, siis see on üks siiski alusetu. nii et rumalused jäävad see kord ära. just nii.

teisipäevad on ilusad. ja soojad.

awkward

ja "sada aastat üksildust" on läbi loetud.
hea raamat tegelikult. soovituseks kui keegi hakkab seda lugema kirjutage ilusti tegelaste nimed ja kes nad olid üles, neid on palju ja nimed korduvad ka, et vähegi midagi aru saada.

nu ma ei tea, ei oska hetkel midagi kirjutada nagu, enne oli küll siuke mõte, et vot sellest võiks kirjutada, aga mis see oli või millega seoses see oli, seda ei mäleta.

üks asi ülikooli juures on see kuidas aeg lendab. juba esmaspäeval võib mõelda, et varsti on reede, nagu praegu võib mõelda, et varsti on kevad käes. lihtsalt see mõte, et tead, et aeg kulub kiiresti, tähendab seda, et sul on palju tegemist, mis on mõistlikes piirides täitsa vahva. kehvad lood ainult siis kui laiskuse pisik nakatab, siis on sellest raske lahti saada või siis kui tegemisi on niivõrd palju, et ei jõua isegi need ära tehtud, rääkimata siis eraelust jne. aga praegu õnneks jätkub aega enamvähem kõigele/kõigile, isegi endale. kui see semester olen tubli võin endale pisut kergema tunniplaani järgmiseks semestriks plaana. kuigi peab ette vaatama, et see liiga lebo poleks, sest kui on vähe kohustusi, võib laiskusest haigus saada. ja see vähenegi, mida teha on vaja, jääb tegemata. eks öeldakse, et mida rohkem sa teed, seda rohkem sa ka jõuad.

mõeldes kevadele, jäin mõtlema, et pisut igatsen juba uisutamist. aga nagu öeldud, pole see enam nii kaugel =)
jõulud on varsti =S
see on jube tegelikult, et kohe peale halloweeni on poodides jõuluehted ja muu siuke pudipadi müügil =S eriti veel kui arvesse võtta selle aasta jõulumoe värvi.
ei no mis jõulud on täiesti külmades toonides? külm rohekas-sinine, külmavärinaid tekitav lilla jne. nagu misasja?
või see tahab mõnitada jõulude olekut? et kui jõulud, mis peaksid idee poolest olema soojad ja rõõmsad pühad, mida veeta pereliikmete ja armastatud inimeste keskel. kuigi kui ausalt tunnistada, siis eelnevatel jõuludel nagu ka sünnipäevadel olen leidnud end mõtlemas, et miks ma seda nii väga ootasin, kui ma tunnen end üksikumana kui kunagi varem. et mõtled päeva nii eriliseks ette ja siis pead pettuma, et tunne on nagu igal teisel päeval, lihtsalt rohkem toimetamist ja isegi kinkide saamiserõõm polegi nii ahvatlev. aga samas peab möönma seda, et huviga siiski jälgin inimeste ilmeid kui nad omi kinki lahtipakivad.
ma vist järjekordselt mõtlen liiga palju.

oeh. ok, tagasi lugema, peaks vist alustama siis järgmise raamatuga?
kiirlugemine oleks üks tohutult mugav ja kasulik oskus antud juhul.
njah.
ma nüüd ei oska valida mida lugeda. phähh. ma olen kohutav otsustaja.

tänane eetika loeng.
k-316 külm auditoorium. täna siis teemaks religioon ja eetika. kohutavalt kuiv. tegelikult see aine on juba iseenesest siuke, lihtsalt räägib kuidas on, samal ajal, kui mul enda hing sooviks seda edasi arendada, arutada, filosofeerida kasvõi.
sokrates esitas hea küsimuse, et kas Jumal armastab head, sest see on hea või Jumal armastab head, sest ta ise ütleb mis on hea.
on inimesi, kes elavad 100% piibli järgi, tean isegi mõningaid selliseid. Jumala sõna ikkagi. aga kas keegi on vaevunud mõtlema seda, et selle siiski kirjutasid inimesed? isegi ümberkirjutamisel on tohutult palju ruumi sõnade mängudele ja teistmoodi tõlgendamisel. tõlgetest vast ei tasuks ka rääkima hakata. jumal räägib armastusest, aga teate seda, et uus testament kirjutati originaalis kreeka keeles ja kreeka keeles on 4 erinevat sõna selle mõiste jaoks?
pealegi palju, mis on piiblis, on juba ajast ja arust, tol ajal olid teised normid, vanas testamendis oli 613 keeldu ainuüksi juba. tol ajal isegi maeti elusalt heast peast kah, nii et.. otsustage ise.
aga mida näiteks siis teha, kui asjad lähevad südametunnistusega vastuollu? njaah

ma ise ei näe Jumalat kui headuse kehastust. pigem kui harmooniat. et saaks headus eksisteerida, peab ka kurjus olema. saatanat ma siiski ei usu. öeldakse küll, et kurjus on jumalast, aga enam viidates sellele, et saatan on langenud ingel.
ma kunagi enne juba kirjutasin, et Jumal on kui vaatleja, inimesele on antud siiski mõtlemisvõime, mis panebki teda tegutsema. vot ma ei oska midagi öelda saatuse kohta. kuigi samas on asju, mis lähevad just nii, nagu need minema peavad. ei tea, ma ei oska seda seletada. nu igal asjad on eesmärk, põhjus.
isegi olen kohutavalt viha tundnud (kui mitte raevu)elukeerdkäikude peale. mõningaid nüüdseks mõistan, kuigi on ka asju milles küll ei oska mingit eesmärki näha. aga võibolla mina ei peagi selle osaks saama.
aga jah, kogemused, teevad meid targemaks. mis ei tapa, teeb tugevamaks.

et mida siis lõpetuseks öelda kah?
shh. see jääb veel minu teada ;)
maybe some day. when i'm brave enough..
=)

pon & zi on vahvad

november.
see on aasta üks kõige vähem meeldivam kuu.
kuigi kui nüüd mõtlema hakata, on ka põhjuseid, miks ma sedasi arvan, tõsi küll, et miski pole just jalust löönud. aga tasakaaluga olid teised lood (igas mõttes), aga see oli vaid ajutine efekt. nii et aitäh. mis ei tapa, teeb tugevaks. tõestatud.
nii et võin öelda, et siiski läbi pori ja vaeva siiski võitjaks osutusin mina.
tänaseks jätame kõik omad alateadvuses pesitsevad hirmud ilusti rahule, ei hakka neid lahkama ja analüüsima. ei jaksa ega pole ka erilist tahtmist. endale on need juba ammu teada, aga vast see info on liiga isiklik, et arutada neid nö valjult mõeldes.

see selleks. täna oli aga tõesti imelik päev. algas sellega, et kõik pöörati peapeale. egas midagi. lõppkokkuvõttes head asjad siiski kaaluvad päeva üles ^^
oh jah, iroonia on lahutamatu osa minu elust, kuid see ei takista siiski tunda rõõmu nii suurtest kui ka väikestest asjadest.
i feel like i can dance on the tip of my toes. 
barefooted.
....and without any pain and suffer.
it's like having a pair of pure white wings.

vahel avastan end mõtlemas igast arvudele. enamasti otsin seotseid mingitele sündmustele, tähtpäevadele vms. tõsi küll vahel meeldib ka laes olevaid asju loendada. näiteks ehi seminari ruumi laes on 15 908 augukest.

kuu nikotiinita.
unega kõik korras, unetusega pole probleeme, vastupidi, magan liiga palju, vahel isegi päeval. niigi vähe aega. aga samas olen ülimalt tänulik nende hetkede eest, kus saan unustada ülejäänud maailma. kus saab nö ühiskonnast välja astuda. it's like magic. aitäh.

hakkasin mõtlema seda, et kui tahad mõnes valdkonnas iseseisvalt tegutsema hakata, tuleks enne siiski õppida antud valdkonna ajalugu, tehnikat, erinevaid stiile. igal asjal, nagu ka inimestel, on minevik. olgugi, et mulle see mõiste ei meeldi, tolle ülepaisutatud tähtsuse pärast, sest see siiski pole määrav. see võib anda ülevaade muutustest, võimalik, et ka loomuse aistingu. aga pigem ütleks, et see on edasi suunav. aga seda vaid juhul, kui inimesel endal on välja arenenud iseseisev mõtlemine. sest kui see vähegi on aheldatud millegi külge, siis edasiarengut pole oodata. sul võivad olla kõikide maailmaraamatu tarkused teada, aga kui sa ei mõista neid, ei analüüsi ja ei arenda edasi, siis sa oled vaene. hingelt vaene ja kuiv. keegi vast ei tahaks endale vast hüüdnime "kõndiv entsüklopeedia". mul on kahju taolistest inimestest. neid on tegelikult.
veel hullemad on need, kes üleväärtustavad oma "tarkust", et saavad midagi õppimiseta hakkama. ok selliseid isegi on, kes on selleks suutelised, aga neid on kohutavalt vähe ja tihti nad kipuvad olema liiga laisad, et end edasi arendada.. ja nii nad kaovadki kuhugi. huvitav palju maailm on kaotanud selliseid inimesi...

näe marion, ma blogin. head pühakutepäeva sulle.

ja juba on neljapäev kohekohe läbi. kurb tegelikult. aga paratamatus, et aeg lendab. ja ongi vahenädal otsakorral. noh vähemalt võin rõõmustada selle üle, et teistes ülikoolides pole "iseseisvatöö" nädalat. formaalsused. olgem ausad, see on koolivaheag!

ema vist arvab, et ma fännan lambaid. loodan, et ta siis ei tee mulle näiteks sellist üllatust, et koju tulles avastan oma toa lambateemalise tapeediga. aga jumal tänatud, et tal aru peas on ja äärmustesse ei lasku =P

sorry, ei tule midagi sügavamat täna, liiga vässu ^^