ma siiski ei tohiks keset päeva magada, esiteks esmane enesetunne on ärkamisel jätan soovida, peavaludest ma ei hakkagi rääkima. mis tuletab meelde, et neid tegelikult neid enam suvest saati teab palju olnud. sugoi. lahe.
hakkasin mõtlema täna. jah ma oskan seda, vaatamata, et blond olen :P
lihtsalt hakkasin mõtlema milline ma inimesena olen. hea? halb? neutraalne? eile korra tekkis selline tunne, et olen kui peegel, et peegeldan, mulle osaks langevaid emotsioone, tundeid vms. et just millised inimesed mind ümbritsevad, selliseks ma muutungi. kohati võib see olla märkamatu, kohati, aga ma mõistan seda, aga just kui mingi blokk on ees ja ma ei saa midagi sinna parata. ehk see on ka osaliselt see tõttu, et ma ei usalda eriti inimesi, see tõttu, olen enda mina ära peitnud ning olen nagu mingi kloon. ehk sellepärast ma saangi enamike inimestega hästi läbi ja pole mul vaenlasi.
kuigi kui vastupidi võtta, et kui keegi ei suhtu minusse soosivalt, siis mul endalgi tekib mingi eelarvamus nende kohta. see kõlab küll lapsikult, aga ma millegi pärast ei suuda usaldada teatud sorti inimesi. see on täiesti tunnetav asi, mõni inimene lausa pakatab ebameeldivusest.
paar aastat tagasi üks tuttav rääkis, et need, keda inimesed kõige enam vihkavad sellised inimesed, kes meenutavad neile neid ennast. umbes midagi nagu termikate laulusõnad -
"sa ju ei taha, et sulle tehtaks seda, mida teistele sa teed".
ma lisaks siia seda, et siis tegemist on teadlikult iseka inimesega. mitte selline võitlev isekus, vaid kõige nahaalsemat tüüpi.
haha, et mina siis "digimuutun" no superkangelaseks, et kurjamid võtaksid aru pähe ja muutuksid paremaks?
* naerab kõht kõveras *
ei, pigem mina olen see manipuleeritav.
kuigi on siiski inimesi, kelle juures olekul ma saan olla mina ise. tunda end vabana muredest, pingetest, muust maailma koormast. kus ma pole millekski sunnitud, kus on vabadus naerda ja tunda rõõmu
aitäh, et sa olemas oled. ^^
"sa ei suuda paha olla isegi siis, kui sa tahaksid" täitsa võimalik, et teadlikult mitte, aga rumalusest?
aga aitäh siiski.
mõni lihtsalt teeb maailma paremaks oma kohal olekuga
praegu on see aeg, kus ma pean end jälgima, et ei ütleks midagi üleliigset. mitte midagi halvasti ses mõttes, vastupidi.
ei taha ära sõnuda, kedagi hirmutada või kadedust tundma panna.
mind on kerge hirmutada.
mis mul viga on? ma kardan nüüd isegi positiivseid asju.
hea, et järgmine nädal on vahenädal, ehk pisut puhkust kuluks ära. kuigi see tähendaks rohkem vaba aega -> rohkem mõtlemist -> liigne mõtlemine -> segadus, mis ei tõota midagi head -> veel suurem segadus
aga ma olen siiski olukorrast üle ^^
ai, mul on nii ilus blog ^^
nii et kiiret pole kuhugi, üks samm korraga.
2 kommentaari:
situ segi desu
rolf ^^
Postita kommentaar