ja ongi pühapäev läbi saamas..
selle nädala suurim hirm oli, et saan mõne rumalusega hakkama, kus
mõni hetk tundus  kaosena ja iga lihtsaimgi asi tundus pead purustavat ja ülevõimete olev. probleemid olid kui tekkimas kui seened peale vihma ja nägin tonte, seal kus neid polnud.
noh vähemalt ma tean varasemast, et õhtuks on see möödas, siis mõte jookseb siis paremini ja selgemini. ülevaade on objektiivsem ja rahu on tagasi.
nagu koolis ajaloo õpetaja ütles "suured asjad juhtuvad ikkagi öösiti, võtke kuidas tahate"

küll ma hakkama saan. sest tegelikult pole mitte miskit nii korrast ära midagi. see on pisut harjumatu tegelikult. loomulikult ma võin ette põdema hakata näiteks tuleva sessi pärast ^^ näääh.
parem naudime olukorda

the trick is to keep breathing