kes oleks arvanud, et minus lööb terapeudi kutsumus välja..

räägiks siis täna veidike aktuaalsematel teemadel nagu näiteks raha.

hakkasin mõtlema seda, et see, et mul palk alati läheb pangaarvele, mille tulemusel tegelikult reaalselt raha ei näegi. Raha on  muutunud minu jaoks vaid numbriks, mis vahendab toimetusi ja seega ma alati mõtlen ja tean, mis seis mul kontol on, see on nagu reaalne seis. Aga millegipärast on sularaha moondunud minu jaoks ebareaalseks, mis ongi mõeldud, et sellest vabaneda. kummaline. vähemalt minu enda jaoks.

tegelikult ma üldse sularaha väga ei armasta. kuidagi ebahügieeniline. lisaks see, et ma näen ja tegelen sellega igapäevaselt tööl. ma ei võta sularaha tõsiselt. 

oleks huvitav tegelikult kunagi tulevikus näha, kus raha ongi vaid ühikute näol.

nii, olen kunstiteraapias nüüd ametlikut sees. jei. veidi küll kurb vanast erialast, aga mida teha, kui see pole päris see, mida tahaks ja pealegi pole ka kutsumust. keelt küll armastan, aga eriala mitte. lihtne. 
mis siis ikka. veider on see, et just sõbrad toetavad ja usuvad minusse juba algusest peale, aga pere jaoks olen must lammas. kurb, aga pole midagi parata. see ei muuda mu otsust. asi isegi pole selles, et mu otsus oleks kangekaelsusest mõjutatud lihtsalt, olen mõistnud, et tahan saada terapeudiks, eks kutsumus on tegelikult alati olnud, aga lihtsalt ei osanud seda endale täpselt siis sõnastada, seletada.

varsti tasuks juba oma elamise peale mõelda... ja autokooli peale ka.

~ 5 km linnulennult

et siis...
kuigi öeldi, et tulemused on alles järgmise nädala kolmapäeval, aga need olid JUBA üleval. ma igaksjuhuks ootan kolmapäeva ära, enne kui midagi kinnitama hakkan. ma ei tea, kuidagi kahtlane on. need pole nö ametlikud tulemused veel, nagu meile eile öeldi. 
aga paistab, et ma olen sees. jei. peaks nagu entusiastlikum olema, aga mul nagu pole veel kohale jõudnud!
nagu alati, ma ikka kardan, et miski läheb valesti, a la kellegi näpukas vms ja rikub kõik ära. pidin ma ikka oma postkasti vaatama? oleks praegu toredas ja pingevabas teadmatuses. aga tegelikult olgem ausad, praegune seis on ju vaatamata kõigele väga hea! nii et olen sammukene lähemal!

see siis oli hea uudis. aga halb uudis on see, et paistab, et mu unetus on tagasi tulnud, eks loomulikult praegu on veel vist isegi varane kella aeg, aga ma ei räägigi sellest toetudes ainult tänasele päevale. eks jah, pingeid on kogunenud, aga nüüdseks peaks nagu ju kõik möödas olema. kuigi samas, ei saa ka ootada, et kõik nüüd paari päevaga laabub.

mul on ajataju nii mööda praegu. selline tunne, et sellest viimasest kolmapäevast on möödas tohutult hulk päevi, nagu oleks see olnud nii ammu. kogu see ümberlülitumine on olnud nii totaalne. kõik tundub kuidagi nii ebareaalne. ehk selle saab praegu panna väsimuse arvele. 

tuleks rutem pühapäev.
igatsen.

aeg. paber. pliiats. must tintekas. vesivärvid.

nädala pärast tuleb kutsesobivustest ja see on määrav.
no tegelikult mitte nii määrav, sest tee on juba välja vaadatud, aga lihtsalt asi on ajas. aga mida varem, seda parem ja ma tõesti ei oskaks öelda, mida ma aasta otsa tegema peaksin.
aga jah, see on tähtis, 15nda õhtuks ehk korraks saan rahulikult hingata, siis hakkab närvitsemine pihta. oh. järgmine kord kui närveerima hakkan, siis mõtlen, et küll pärast jõuan muretseda. jup.

aga ma olen valmis. vist. moraalselt vähemalt. praegu. kuigi esmaspäeva hommikul olen nagunii närvis, see poleks mina, kui ma poleks. kuigi samas, kes teab, äkki asi on paremaks läinud ja "eks jõuab hiljem ka" tuleb kasu?

aga hea uudis on see, et mu pea pole juba mitu päeva valutanud.
aga valgusetundlikkus suht sama veel ja kiirenduse talumatus on tekkinud. numps.

aga peaks mainima, et ma olen iseendaga ja oma otsuste/valikutega rahul. ning enamus nõustuvad minuga, kui mitte arvestada üksikuid inimesi, aga praegu nad on vähemuses. nujah, eks ma pole enamikule täpsemalt rääkinud ka, mida edasi peale hakata kavatsen. eks see ole tegelikult aja küsimus. hea juhul kuulevad nad sellest juba kuu lõpus.
mina isiklikult eelistaksin/tahan/ootan suurepäraseid uudiseid.
nii et ma olen hetkel positiivses meeleolus ja usun, et kõik loksub ilusti paika. kuidagigi.

igatsen :*
..rohkem.

kas sa tead, et su silmad räägivad hoopis muudel teemadel ja palju rohkematki, kui samal ajal dialoogis puudutav?