november.
see on aasta üks kõige vähem meeldivam kuu.
kuigi kui nüüd mõtlema hakata, on ka põhjuseid, miks ma sedasi arvan, tõsi küll, et miski pole just jalust löönud. aga tasakaaluga olid teised lood (igas mõttes), aga see oli vaid ajutine efekt. nii et aitäh. mis ei tapa, teeb tugevaks. tõestatud.
nii et võin öelda, et siiski läbi pori ja vaeva siiski võitjaks osutusin mina.
tänaseks jätame kõik omad alateadvuses pesitsevad hirmud ilusti rahule, ei hakka neid lahkama ja analüüsima. ei jaksa ega pole ka erilist tahtmist. endale on need juba ammu teada, aga vast see info on liiga isiklik, et arutada neid nö valjult mõeldes.
see selleks. täna oli aga tõesti imelik päev. algas sellega, et kõik pöörati peapeale. egas midagi. lõppkokkuvõttes head asjad siiski kaaluvad päeva üles ^^
oh jah, iroonia on lahutamatu osa minu elust, kuid see ei takista siiski tunda rõõmu nii suurtest kui ka väikestest asjadest.
i feel like i can dance on the tip of my toes.
barefooted.
....and without any pain and suffer.
it's like having a pair of pure white wings.
vahel avastan end mõtlemas igast arvudele. enamasti otsin seotseid mingitele sündmustele, tähtpäevadele vms. tõsi küll vahel meeldib ka laes olevaid asju loendada. näiteks ehi seminari ruumi laes on 15 908 augukest.
kuu nikotiinita.
unega kõik korras, unetusega pole probleeme, vastupidi, magan liiga palju, vahel isegi päeval. niigi vähe aega. aga samas olen ülimalt tänulik nende hetkede eest, kus saan unustada ülejäänud maailma. kus saab nö ühiskonnast välja astuda. it's like magic. aitäh.
hakkasin mõtlema seda, et kui tahad mõnes valdkonnas iseseisvalt tegutsema hakata, tuleks enne siiski õppida antud valdkonna ajalugu, tehnikat, erinevaid stiile. igal asjal, nagu ka inimestel, on minevik. olgugi, et mulle see mõiste ei meeldi, tolle ülepaisutatud tähtsuse pärast, sest see siiski pole määrav. see võib anda ülevaade muutustest, võimalik, et ka loomuse aistingu. aga pigem ütleks, et see on edasi suunav. aga seda vaid juhul, kui inimesel endal on välja arenenud iseseisev mõtlemine. sest kui see vähegi on aheldatud millegi külge, siis edasiarengut pole oodata. sul võivad olla kõikide maailmaraamatu tarkused teada, aga kui sa ei mõista neid, ei analüüsi ja ei arenda edasi, siis sa oled vaene. hingelt vaene ja kuiv. keegi vast ei tahaks endale vast hüüdnime "kõndiv entsüklopeedia". mul on kahju taolistest inimestest. neid on tegelikult.
veel hullemad on need, kes üleväärtustavad oma "tarkust", et saavad midagi õppimiseta hakkama. ok selliseid isegi on, kes on selleks suutelised, aga neid on kohutavalt vähe ja tihti nad kipuvad olema liiga laisad, et end edasi arendada.. ja nii nad kaovadki kuhugi. huvitav palju maailm on kaotanud selliseid inimesi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar