the sweetest scent of them all...

ma pole kunagi ilusamat ja magusamalt lõhnanud roosi näinud/haistnud. see lõhnab nagu unistused, õrnalt ja soojalt ja õie lehed nii õrnad, nagu põsele pai.  ehk räägiksin ka rohkem, aga olen kade. vot. no ok, tegelikult tahan midagi endale kah hoida. 

eile küpsetasin eluparima lasanje (ei kiirga just tagasihoidlikusest) ja täna sibulapiruka, mis kadus laualt silmapilkselt. magustoiduks pakkusin maasikaid šokolaadis, mis on ühed mu lemmikud, neid ma lihtsalt võiksin sööma jäädagi. 
äkki homme teeks näiteks ühe tomatipiruka? hm. eks paistab kas peale tööd viitsin/jaksan.

suvi on varsti möödas, iseasi, kas seda saab suveks nimetada, sest nii häbiväärselt vähe on suviseid ilmu olnud. lisaks sellele veel tööl kah käinud ja nüüd kui kool jälle hakkab, puhkust nagu pole olnudki. noh eks ise süüdi, et tööl passin, aga olgem ausad, palk on vaja välja teenida.

üks asi, mis närib hinge (sorri, merku), aga ma ei mõista taimetoitlasi (ok, ma pole teab mis lihasöödik), aga vegan'eid ma ei mõista no kohe üldse, ma ei suudaks ei öelda kõigidele piimatoodetele ja munadele. liha kõrval veel eksisteerivad mereannid ka ju. ma naudin hästi ja maitsvalt valmistatud toidu, mis on valmistatud südamest. ühed lemmikud on näiteks mozzarella juust, päiksekuivatatud tomatit, erinevad ürdid ja vürtsid, kreembrülee, küpsetatud vahukommid, šokolaad, hapukoor jne jne, munata ma üldse ei kujutaks elu ette.
ma teen hea meelega süüa, ainult endale on muidugi igav, aga näiteks kuskil restos kokana ka ei tahaks olla. olen liiga kade, et võõrastele süüa pakkuda ja pealegi kogu aeg ühte ja sama valmistada oleks tüütu. rutiinil pole köögis ruumi. haaah, tuli meelde kuidas üks töökaaslane minu kandiku aegadelt ütles, et tema ei lase ühtegi naist kööki. loll mees. noh tegelikult oli ka, üldises mõttes ka, aga mis ikka sellest jahuda.

aga nagu näete jäin ma tarkusehamba ilmajäämisest ellu. krt värdjas küll. õudne oli, hullem kui kartsin. lisaks et peale seda ei saanud päevi eriti midagi süüagi, sest mitte ainult toidu närimine oli võimatu, aga neelatagi oli valus ja mul siiani on sinikas lõual, olgugi, et nädal möödas. aga vähemalt ei pea ma enam ravimeid ega valuvaigisteid võtma ja saan normaalselt korralikku ja tõelist toitu süüa. 

hm. maailma poliitikat ja probleeme arutama ma siin ei hakka, kuigi jah hullumaja on siis sündimas. peab tõdema, et väike hirm närib endagi südant, lisaks mis kuulukad siin vaikselt ringi liiguvad. ohumärke on liiga palju.

pole ammu joonistanud. hm. mnjah. eks seda viga tuleb parandada. hm kordaks jaapani keelt kah siis vahelduseks.

nagu eelmise aasta suvelgi, istun pimedas, ainsaks valgusallikaks siin toas on läpaka valgus..

selline tunne aga rändaks üksi pimedas ja külmas kõrbes, kus ümbritsevad illusioonid. kordki, kui leian endale mingi suuna või tee, mille poole liikuda, siis see osutub järjekordseks miraažiks..

aga mis siis ikka, olen liiga kangekaelne, et lihtsalt kukkuda maapinnale ja alla anda, eks need järgmised kreisid ideed tulevad üsna pea, need ei saa veel nii pea otsa.

enne, kui ma kirjutama hakkasin, olin päris kurb, aga kirjutades saab teise vaate asjadele, nii et kõik on tegelikult korras. või siis alateadlikult ma ei taha midagi kirjutada, sest ma ei taha teistele muret valmistada.

aga jah, homme 1/4 tarkusega hüvasti :'( ja kes ütles, et tarkus on hea asi. muide jutt tarkusehambast. vingun ja kardan omaette edasi, häälitsusi ja piiksatusi ei hakka siia kirjutama. hehehe, äkki sinna minnes eksin ära ja ei jõuagi kohale? kahtlen, pigem kas sealt tulema saan. noh loodan, et vast jään ellu. noh ega muud valikut ole ka, natuke hale oleks muidu.

:( aga võtan endale vabaduse siiski natuke kurb olla. aga vaid natukene. :)

saan üle, mitte sellepätast, et laul väidab, et suured tüdrukud ei nuta.

b*******

kuigi jah olen 21 ja siiski tunnen end vahest lapsikuna. i guess it's ok once in a while, sest kuidas üldse saaks eristada, mis on lapsik ja mis mitte

mnjaa pole kirjutanud ammu.

see on mu kolmas katse midagi kirjutada siia tegelikult. pole ammu kirjutanud, siis nagu ei oskagi kohe kuidagi alustada. eks see kõige raskem vast ole ka. 

miks blogida? vinguda nagu ei tahaks, midagi põnevat kah pole otseselt juhtunud.

olen 21 ja ikka ei suuda oma tulevikutee ära otsustatud. oma tulevasele bakale peab mingit rakendust kah nagu leidma. oh well hakkan mangasid ja animesid tõlkima siis.

mulle pole kunagi tegelikult tulevikust mõelda meeldinud. ma pole isegi eriti planeerija inimene. võimalik, et asi on selles, et kipun perfektsionist olema ja pettun ning võtan seda tohutult südamesse, et asjad ei lähe nii nagu plaanitud. plaanid kunagi ei lähe nii nagu vaja, nii et ma neid ei teegi. lihtsalt elan üks päev korraga. muidki muresid, mis vaevavad pead ja hinge, aga tuleb liikuda samm, sammu haaval, ehk nii ei kuku end tee peal katki. no ok põrumise ohtu praegu tegelikult ei paista. aga olles seda kogenud ja kogu sellega kaasnevas põrgus läbi käinud, siis tekib ikka kartus, et see võib korduda..

aga vähemalt kordki ma tunnen, et ma ei pea ennast kellelegi tõestama, et piisab juba sellest, kes ma olen.

baaah, liiga palju segavaid faktoreid, ma ei suuda esseed kirjutada nii juu.. ok praegune missioon on elada edukalt!! teisipäev üle, siis muretseme järgnevate asjade pärast
ja mu mõte liigub liiga kiiresti, et ära fikseerida üldse mis mul peas toimub, nagu oleks kohvi joonud, mida ma pole üle aasta teinud, kui mõned üksikud latted ära unustada
tõsiselt, ma ei suuda. eksamiks ka vaja õppida. baaah

ja teisipäevast siis aktiivselt joonistama, neljapäeval soome kah, äkki leian seda, mis mul vaimusilmas on, surematu naiivsus


aga ma olen õnnelik. iga päevaga aina rohkem. ja see kõik on tänu sulle :*
aitäh, et olemas oled :*

ingveri võlud

selline tunne nagu maailm seisab, minu oma vähemalt, või siis vastupidi, et mind ümbritsev maailm liigub nii kiiresti, et ma isegi ei näe seda. või siis tegelikult olen ma üldse pime ja rumal. nagu ikka. võibolla enam mitte nii naiivne küll, kuid ikkagi..

asjad, mida ma armastan (mitte tähtsuse järjekorras! ma ei oskaks lihtsalt järjestada):

raamatuid - isegi neid ei jõua kohe peale ostu/saamist kohe lugeda, but someday!!!

kõrvarõngaid - suuri ja väikeseid, säravaid ja tagasihoidlike, you name it, peaasi, et poleks rasked, ah jaa oleksid hõbedased, olete mul midagi kuldset näinud? mmmm... ei ^^

rulluiske - kahju, et pole eriti sõita jõudnud veel see hooaeg

animet ja tegelikult animatsiooni üldse - no comments necessary

päikest - jah marion, on  inimesi, kellele meeldib päike ^^ isegi hommikuti kui magad ja see silma paistab, päikese äratus on üks parimaid üldse

teed - eriti rohelist.... mmm

muusikat - arvan, et pole põhjust midagi lisada, muidu veel langen liiga sentimetaalsustesse ja klišeed pole mulle endale kunagi meeldinud

internetti? - muusika, koomiksite ja anime allikas?

naeru ja naeratusi - võib öelda, et päev on ilma naeratuseta raisku läinud, eriti tore on siis, kui suudad kedagi naerma või naeratama panema ^^

seebi mulle - ilusad värvid

kiisud, lambad, rebased, tiigrid ja teised kiisude sugulased on ka toredad, aga need pole asjad ju

eriti sisukas postitus.
aga mis teha. eriti tore oleks aga raamatupoes siiski töötatada. aga seda ehk kunagi kauges tulevikus?



palju animesid ma praegu vaatan siis? selle hooaja teisel poolel hakkasin ma puudust tundma shojou animetest, ma ei tea isegi miks..
 
hetkel siis vaatamasel: trinity soul - persona, allison and lillia, itazuna na kiss, vampire knight, special a, daughter of 20-faces, hakaba kitarou, xxxholic kei, mnemosyne
tahaks veel gallery fake'i vaadata...
panin veel queen millenia tõmbama, ma ei tea ausalt miks
ja kuna on tahtmine midagi vaadata, siis annan bartenderile teise võimaluse, eelmine aasta vist vaatasin heal juhul 2-3 osa ära vaid

aga aitab anime jutust, eile oli mul muna uputus, külmkapis oli 20 muna, mis siis teha? nu küpsetadavast. aga mida? muffineid? mõeldud, tehtud. 3 plaati, oih sattusin hoogu, kaks soolast, üks magus, soolased olid populaarsemad, tahaks nüüd millalgi toorjuustuga proovida, näiteks sinihallitusjuustu maitselise toorjuustuga, nämmm
ema pärast ütles, et oh kui tore, et ta ostis ühe tosina mune juurde, et äkki ma küpsetan. no kui aus olla ma poleks küpsetama hakanud, kui poleks seda munauputust olnud. mind nagu suruti nurka mentaalselt.

ok nüüd natuke animet, siis jaapani kummitusjutte lugema ^^

kevad.
pühapäeval sai väikest hanamit pidada, kirsiõied siiski õietsevad juba ^^
töö ja kool, varsti suvi kah, not bad i guess

kuna ma olen siiski kohati väga edev või siis kriitiline (oleneb, mis tuju mul on) leian end peeglisse vaatamas. kuid ometigi peegel ei ütle meile tõde, sest peegelpilt on vastupidine. sellepärast et saagi end objektiivselt hinnata?
kuid samas äkki objektiivsus on ise subjektiivne?
i guess we'll never know

ja paraku mul pole õiget tuju ega ka tahtmist blogimiseks, siis tänaseks on kõik.