mnjaa pole kirjutanud ammu.

see on mu kolmas katse midagi kirjutada siia tegelikult. pole ammu kirjutanud, siis nagu ei oskagi kohe kuidagi alustada. eks see kõige raskem vast ole ka. 

miks blogida? vinguda nagu ei tahaks, midagi põnevat kah pole otseselt juhtunud.

olen 21 ja ikka ei suuda oma tulevikutee ära otsustatud. oma tulevasele bakale peab mingit rakendust kah nagu leidma. oh well hakkan mangasid ja animesid tõlkima siis.

mulle pole kunagi tegelikult tulevikust mõelda meeldinud. ma pole isegi eriti planeerija inimene. võimalik, et asi on selles, et kipun perfektsionist olema ja pettun ning võtan seda tohutult südamesse, et asjad ei lähe nii nagu plaanitud. plaanid kunagi ei lähe nii nagu vaja, nii et ma neid ei teegi. lihtsalt elan üks päev korraga. muidki muresid, mis vaevavad pead ja hinge, aga tuleb liikuda samm, sammu haaval, ehk nii ei kuku end tee peal katki. no ok põrumise ohtu praegu tegelikult ei paista. aga olles seda kogenud ja kogu sellega kaasnevas põrgus läbi käinud, siis tekib ikka kartus, et see võib korduda..

aga vähemalt kordki ma tunnen, et ma ei pea ennast kellelegi tõestama, et piisab juba sellest, kes ma olen.