saatsin ülemõtlemise puhkusele.
miks? otsustasin asju vabamalt võtta, ülemõtlemine ja ülemuretsemine läks pausi peale ja pealegi on ka parematki teha ^^
äkki tegelen endaga liiga intensiivselt? note to myself: võta vabamalt.
nii et ma praeguseks võtan aja maha ja ei hakka tõmblema, küll kõik ise kord paika loksub. deklaratsioon üritas eile kõik metsa keerata.
täna pidime visuaalteraapiate loengus kujutama nelja emotsiooni: viha, mure/hirm, rõõm ja armastus.
mõistsin kui võõras emotsioon mulle viha kui viha tegelikult on (eks ikka solvumised, ärritumised võivad juhtuda, aga viha mitte). see nüüd ei tähendaks, et mul ei ole põhjuseid olnud. hah. aga ma ei kuluta sellele aega. see ei tähenda, et see mu sisse jääks. no paljud asjad lihtsalt ei saa sisse (olen äkki liiga ükskõikne?) ja teised, enamasti kui miski ei meeldi, siis ma ütlen seda. ei mingeid pingeid. pealegi vihapursetest tekib ainult probleeme.
vihkamine on mulle veel suurem tundmatus. võibolla ma ei suudagi vihata, aga ma leian, et inimesed pole seda siiski väärt. andestada on palju lihtsam. andestad ja asi läheb meelest, aga kui vihkad, siis see keerleb sul peas oioi kui kaua, kumb paistab siis kasulikumana? parematki teha ^^
nii on mul midagi asjalikku ka öelda? koolinädalad on päris tihedad. äkki isegi hea, et mul tööd praegu pole?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar