ideaalsus on igav. kujuta ette arvutimängu, kus otsustad salakoodid kasutusele võtta ja mis siis juhtub? asi muutub igavaks. elu pole küll arvutimäng, aga väikse seose võib ikka leida. või näiteks film või raamat, kus peategelane on lihtsalt õnnelik inimene, ta on täiuslik, tal on kõik super, kasvõi hunnik raha, millest ta poole annetab heategevusele ja ühiskondlikult ja sotsiaalselt aktiivne, no ühesõnaga nö konfliktivaba maailm. no tule teavas appi. võõõimatuuuuu (ümisedes noot tõuseb viimase silbi juures)
olen ammu juba mõelnud kirjutada iseloomustuse, aga kunagi nagu ei oska leida õigeid sõnu, et sõnum ikka sõnades säiliks, mitte poeks peitu või ei maskeeruks klišeeks või kitšiksok, ideaalsus oleks vale sõna. keegi pole. aga samas, kõik need pisikesed ebakõlad siiski osa isiksusest. tasakaalustab ja moodustab harmoonia. pealegi kuidas saaks öelda, et armastatakse vaid mingit osa kellestki, nagu näiteks õlgu, aga käsi ennast mitte? öm. that's weird.
ühesõnaga. asi tegelikult, mis mind kõige rohkem häirib, on see, et on oht langeda ohupiiridesse, kus võid kogemata liiga palju avaldada, mis aga pole mõeldud teiste silmade ja kõrvade jaoks.
aga ärge nüüd arvake, et ma häbeneksin oma tundeid maailmale näidata vms. asi pole ka eetilisuses või kombestikus kinni. lihtsalt.
mõni väidab, et oma teise poole (eesti keeles kõlab see nii kummaliselt, igatahes pean silmas nagu other half või bettr half, vali kumb seletus rohkem meeldib) leidmise vastu mängib tõenäosus 1:285 000'le
nice. that means i hit the jackpot. kes oleks võinud arvata, et mul NIIMOODI vedas (või sinul vedas? ok, teeme nii, meil vedas^^). no mingis mõttes sain ka suht võimatuga hakkama, nagu mehe leidmisega tallinna ülikoolis. hihihii. naised ümberringi siiski ju (no ok, see, et me juba varem tundsime tänu reaalile üksteist, võis abiks olla, kuigi just märkimisväärse tegurina ma seda siiski ei loeks kah).
peaks nagu midagi lõpetuseks ütlema ja otsad kokku haarama. nagu näiteks peaks ka magama minema. mõni näiteks ärkab juba 2 tunni pärast. või mitte minna magama? lööks äkki nii oma unekella paika? kuigi kahtlne, pigem läheks päev suht uimasena olles mööda. aga samas kui magan kella kümneni, olen ka pool päeva uimane ja öösel ei maga järjekordselt. pool päeva uimane ja unetu öö või uimane päev aga siiski võimalusega, et unetu öö? või magada ei tea kui kaua, et mitte olla unine ja passida nagu öökull?
praegu ei saaks isegi unetuse kaela ajada, pole isegi stressi (vau, seda pole küll ammu juhtunud). nu kuigi võiks, aga pole mõtet praegu. but still i'm up as an owl.
lähen siiski proovin magada. eks vaatab, mida homne/tänane päev toob ja kui öösel ei peaks und olema, siis on mul terve hunnik mõttetuid filme (ja see on veel kergelt öeldud, eriti mis kehtib hunniku kohta, mõni asi peaks isegi päris hea olema), mis ajaks une peale.
aga just lugesin ühte toredat ütlust
anything is possible on paper, but why not imagine life as paper
ok, ma nüüd lähen.
oyasumi-nasai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar