konbanwa. bakemono desu.

uriseks nagu kass praegu, aga jah tähekombos see ei kõlaks üldse, kohutav peavalu, aga poole tunnijooksul teist ibu võtta oleks vast liig, niigi 400ne, noh lohutan end sellega, et suvel olid hullemad peavalud. see on kõik nohust. rõve asi tõesti. raev ja peavalu on väääga kohutav kooslus. oh ma kõlan hetkel nagu ülimalt piiratud sõnavaraga mingi a la virukeskuse tsikk, et paneks kõik põlema praegu. mitte et ma püromaaniat harrastaks. aga kui oled kohutavalt absurdsete asjade peale vihane, endalgi hakkab paha.
kohutavalt naeruväärne. öelge mulle tõesti, et kuidas nii ära harjuda saaks? krt liiga kaine vist, et taluda siukest asja.

ok, positiivsed mõtted, kõik halva kisendame heaks ja ei mõtle nendele. ei karda paanikahooge ja ei meenuta midagi nendega seoses.
et siis ma mõtlesin välja oma esimese anime tegelase. lammas uku. tegelikult joonistasin selle juba eelmisel nädalal, aga kogu stoori peale tulin täna. skänner tuleks hankida.
njah, ma siiski otsustasin, et kui juhtub siuke vähetõenäoline ime, et saan järgmisel aastal ekasse, siis lähen sinna, eks kõrvalt õpin jaapani keelt siiski edasi. aga jah, animatsiooniga tahan siiski oma elu siduda.
krt, tean jah, et vandumine paha jne, ise veel olles omamoodi kristlane jne
aga jah, tunne, et pea plahvatab. nägemiseni.
krt aga igav on kui mul õigus on, kohe kui loodad, et pole tegemist inimestega, kelle käitumist ei oska ette öelda, tuleb välja, et ikka oskad küll. rutiin.

ok, Said naerda, isegi mina sain (olgugi, et tugeva irooniaga). aga seda enam irooniaga ma suhtun nüüd Sinusse.  piisab ehk nüüd kildudest? Tead vägagi hästi kuidas ma rutiini jälestan. olgugi, et see on osa plaanist, aga ma vajan paar päeva puhkust 

oot kuhu mu positiivne mõtlemine kadus?
olukord on tõesti naeruväärne. noh vähemalt olen ma veel olukorras, et sedagi veel öelda saan.