ingveri võlud

selline tunne nagu maailm seisab, minu oma vähemalt, või siis vastupidi, et mind ümbritsev maailm liigub nii kiiresti, et ma isegi ei näe seda. või siis tegelikult olen ma üldse pime ja rumal. nagu ikka. võibolla enam mitte nii naiivne küll, kuid ikkagi..

asjad, mida ma armastan (mitte tähtsuse järjekorras! ma ei oskaks lihtsalt järjestada):

raamatuid - isegi neid ei jõua kohe peale ostu/saamist kohe lugeda, but someday!!!

kõrvarõngaid - suuri ja väikeseid, säravaid ja tagasihoidlike, you name it, peaasi, et poleks rasked, ah jaa oleksid hõbedased, olete mul midagi kuldset näinud? mmmm... ei ^^

rulluiske - kahju, et pole eriti sõita jõudnud veel see hooaeg

animet ja tegelikult animatsiooni üldse - no comments necessary

päikest - jah marion, on  inimesi, kellele meeldib päike ^^ isegi hommikuti kui magad ja see silma paistab, päikese äratus on üks parimaid üldse

teed - eriti rohelist.... mmm

muusikat - arvan, et pole põhjust midagi lisada, muidu veel langen liiga sentimetaalsustesse ja klišeed pole mulle endale kunagi meeldinud

internetti? - muusika, koomiksite ja anime allikas?

naeru ja naeratusi - võib öelda, et päev on ilma naeratuseta raisku läinud, eriti tore on siis, kui suudad kedagi naerma või naeratama panema ^^

seebi mulle - ilusad värvid

kiisud, lambad, rebased, tiigrid ja teised kiisude sugulased on ka toredad, aga need pole asjad ju

eriti sisukas postitus.
aga mis teha. eriti tore oleks aga raamatupoes siiski töötatada. aga seda ehk kunagi kauges tulevikus?



palju animesid ma praegu vaatan siis? selle hooaja teisel poolel hakkasin ma puudust tundma shojou animetest, ma ei tea isegi miks..
 
hetkel siis vaatamasel: trinity soul - persona, allison and lillia, itazuna na kiss, vampire knight, special a, daughter of 20-faces, hakaba kitarou, xxxholic kei, mnemosyne
tahaks veel gallery fake'i vaadata...
panin veel queen millenia tõmbama, ma ei tea ausalt miks
ja kuna on tahtmine midagi vaadata, siis annan bartenderile teise võimaluse, eelmine aasta vist vaatasin heal juhul 2-3 osa ära vaid

aga aitab anime jutust, eile oli mul muna uputus, külmkapis oli 20 muna, mis siis teha? nu küpsetadavast. aga mida? muffineid? mõeldud, tehtud. 3 plaati, oih sattusin hoogu, kaks soolast, üks magus, soolased olid populaarsemad, tahaks nüüd millalgi toorjuustuga proovida, näiteks sinihallitusjuustu maitselise toorjuustuga, nämmm
ema pärast ütles, et oh kui tore, et ta ostis ühe tosina mune juurde, et äkki ma küpsetan. no kui aus olla ma poleks küpsetama hakanud, kui poleks seda munauputust olnud. mind nagu suruti nurka mentaalselt.

ok nüüd natuke animet, siis jaapani kummitusjutte lugema ^^

kevad.
pühapäeval sai väikest hanamit pidada, kirsiõied siiski õietsevad juba ^^
töö ja kool, varsti suvi kah, not bad i guess

kuna ma olen siiski kohati väga edev või siis kriitiline (oleneb, mis tuju mul on) leian end peeglisse vaatamas. kuid ometigi peegel ei ütle meile tõde, sest peegelpilt on vastupidine. sellepärast et saagi end objektiivselt hinnata?
kuid samas äkki objektiivsus on ise subjektiivne?
i guess we'll never know

ja paraku mul pole õiget tuju ega ka tahtmist blogimiseks, siis tänaseks on kõik.

hm imelik, nüüd kui on pisut rohkem vabaaega, siis ei oska kohe sellega midagi asjalikku peale hakata. pole harjunud nagu sellega.
voot aga täna sai siis veel ühel töövestlusel käidud. riigiarhiivis. vabagraafikuga, vähe tunde, ülikooli kõrvalt justkui täiuslik, ehk tiba rutiinne, kuid viimasel ajal polegi see nii hull tegelikult. kui mingis osas on stabiilsus, siis vabal ajal saab ikka end ilusti välja edala.
varsti suvi kah. täna oli juba täitsa soe, lõuna ajal sai juba pintsakuta käia. nyaa ^^ 
esimesed kevadpäevad alati tekitavad rõõmu ^^

hm homme tuleb tegus päev.

peaks nagu ka magama liikuma, aga miski nagu siiski kripeldab.
mari oma raamatus kasutas mind ühe tegelase prototüübina, suht tähtsusetu tegelane, aga ta ei meeldinud mulle, põhjus lihtne, ta oli õnnelik ja kuidagi tundus mõttetu, eks kontekstis ta oligi suht kasutu tegelane..
aga tekib küsimus, et kas tõesti inimesed näevadki mind kui mingit blondi ja mõttetut tšikki?

eks mul on ka oma tumedam pool, mida ma kiivalt päikesevalguse eest varjan.
miks varjan?
nii on mul endal lihtsam ja nii ma ei tekita endale liigseid probleeme. pealegi mind häirib kui mulle mitte lähedased inimesed muutuvad liiga uudishimulikuks. minu elu kuulub mulle.
kuid vaatamata kõigele ei saa me kuuluda vaid iseendale. suheldes inimestega, mida lähemaks nendega saada, seda enam loovutad sa endast midagi ja saad vastu osa ka teisteks, inimeste vahele tekivad kui nähtamatud niidid, mis neid seovad. kui miski juhtub sulle kalli inimesega, siis see teeb ikka haiget ja tekitab muret.
mäletan esimesel kursuse alguses jäin haigeks, kuna hindasin lihtsalt oma tervist üle, ei pööranud väikesele külmetusele suurt tähelepanu, pealiskaudselt ehk ka sain ravitud, aga asi läks tõsisemaks. minu peale karjuti seepeale, et ma ei hooli teistest mitte hoolides endast.
et hoolida teistest, tuleb enne endast hoolida. 
hmm.. kell on jah päris palju, ehk mõni teine kord jätkan siis..
head ööd

blogiks siis vahelduseks.

kevadväsimus. not cute, not at all.
täna oli pikk päev, aga see möödus lõunauinakuteta. kuigi samas olin kella neljani uimane. vot mida tähendab ülemagamine.

rulluisud on vaja talveunest äratada. täna loengutest koju minnes, vuhises minust üks jalgrattur mööda. 
tema kiirust vaadates, tuli kole tahtmine endale uisud alla saada. hommikul enne jaapani keelt 
läks ka jutt uisutamisele. 
ainult et laagri võti on kadunud. d'oh
 
pühapäeval tulevad rootsist külalised, pean neile mingi magustoidu valmistama, eelistades midagi kergemat. peaks tegelikult uurima palju neid tuleb. kus nad peatuvad üldse? ah noh. pole minu asi.

oeh. ülemõtlemine. hetkel on asi kontrolli all. eks uimase peaga on raske selgelt mõelda kah. analüüsimisvõime nagu niuhti kadunud, kuid alati eksisteerib mõni "aga" mis kahtlusi tekitab. eks paistab. praegu pole otsest põhjust muret tunda

homme sõitma ^^

unenäod on veidrad, mitte et nad kunagi üldse oleks normaalsed või tavalised olnud..
ma enam täpselt viimast ei mäleta, aga point oli selles, et mul oli kohutav peavalu ja veelgi kohutavamalt käis pea ringi, mistõttu ma ei suutnud korralikult püsti seista vaid kukkusin alatasa. tekivad vastikud külmavärinad, kui mõtlen millist aina suurenevat abitust ma tundsin, kui iga kord kui proovisin püsti seista, kukkudes uuesti maha. nu oli küll üks võimalus kuidas väheke kauem saaks kahele jalale toetuda, nimelt keerutades, aga see ajas pea veel enam valutama, mis tõttu kukkusin järjekordselt maha. aga pikemalt istuda ka ei saanud, sest siis just kui jalgades polnud enam luid, mis oleks nagu lahustunud.

või siis on see mu alateadvuse meeldetuletus, et ma ei suuda maailmaga järge pidada, see lihtsalt liigub minust mööda, aga ma ei suuda ikkagi sellega kuidagi toime tulla, ükskõik palju ma ka ei üritaks. kuid samas, keelab mul saatusele alistuda. praegu ehk veel pole päris minu aeg käes, aga ma pean valmis olema end viskama lolli järjekindlusega vastuseina, et ehk kunagi löön nii ka läbi?

aga oleme positiivsed, et kukkudes ma ei tundnud valu.

success, my crème brûlée is completed and it's it's alive.
noh ok, see oli nüüd liialdus ^^ aga see on täiuslik ^^ whiiiiiiiiiiii
tõsi küll teisel katsel, sest loll angeelika ise kah ei tea mida räägib. nojah mida blondiinist tahta.

ma ei tea, mul vist mingi kevadmasekas.
ma olen väsinud. pea kõigest, aga ma tean, et pean end kokku võtma. ma ei ole ega tohi olla enam see nõrguke, kes ma olin eelmine aasta. ei tohi lihtsalt nii.
ma ei kaota lootust. sest mul on siiski põhjust mitte alla anda.