hm imelik, nüüd kui on pisut rohkem vabaaega, siis ei oska kohe sellega midagi asjalikku peale hakata. pole harjunud nagu sellega.
voot aga täna sai siis veel ühel töövestlusel käidud. riigiarhiivis. vabagraafikuga, vähe tunde, ülikooli kõrvalt justkui täiuslik, ehk tiba rutiinne, kuid viimasel ajal polegi see nii hull tegelikult. kui mingis osas on stabiilsus, siis vabal ajal saab ikka end ilusti välja edala.
varsti suvi kah. täna oli juba täitsa soe, lõuna ajal sai juba pintsakuta käia. nyaa ^^ 
esimesed kevadpäevad alati tekitavad rõõmu ^^

hm homme tuleb tegus päev.

peaks nagu ka magama liikuma, aga miski nagu siiski kripeldab.
mari oma raamatus kasutas mind ühe tegelase prototüübina, suht tähtsusetu tegelane, aga ta ei meeldinud mulle, põhjus lihtne, ta oli õnnelik ja kuidagi tundus mõttetu, eks kontekstis ta oligi suht kasutu tegelane..
aga tekib küsimus, et kas tõesti inimesed näevadki mind kui mingit blondi ja mõttetut tšikki?

eks mul on ka oma tumedam pool, mida ma kiivalt päikesevalguse eest varjan.
miks varjan?
nii on mul endal lihtsam ja nii ma ei tekita endale liigseid probleeme. pealegi mind häirib kui mulle mitte lähedased inimesed muutuvad liiga uudishimulikuks. minu elu kuulub mulle.
kuid vaatamata kõigele ei saa me kuuluda vaid iseendale. suheldes inimestega, mida lähemaks nendega saada, seda enam loovutad sa endast midagi ja saad vastu osa ka teisteks, inimeste vahele tekivad kui nähtamatud niidid, mis neid seovad. kui miski juhtub sulle kalli inimesega, siis see teeb ikka haiget ja tekitab muret.
mäletan esimesel kursuse alguses jäin haigeks, kuna hindasin lihtsalt oma tervist üle, ei pööranud väikesele külmetusele suurt tähelepanu, pealiskaudselt ehk ka sain ravitud, aga asi läks tõsisemaks. minu peale karjuti seepeale, et ma ei hooli teistest mitte hoolides endast.
et hoolida teistest, tuleb enne endast hoolida. 
hmm.. kell on jah päris palju, ehk mõni teine kord jätkan siis..
head ööd