kolmapäev, veebruar 27

i believe in magic!

õnne mulle tagantjärgi ^^
nii kevadist sünnipäeva ma ei mäletagi. naljakas on ärkates kuulda linnulaulu, näha sinist taevast. isegi päike tuli naeratama. njaa veebruar..

aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid ^^ ka neile, kes veidi hilinesid ^^

mulle meeldib joonistada kas mustades või pruunides toonides. ma ei tea ausalt öeldes miks. nu must on selline stiilipuhas värv. aga miks just pruun. ma ausalt ei oskagi öelda. kuidagi maalähedane värv see on, kuigi mul ausalt ei tule hetkel meelde, et oleks suuremaid asju selle tooniga ettevõtnud. hmm. ehk on ka aeg.

korra jäin täna mõtlema kooli ajale. mitte et ma seda igatseks =D
lihtsalt mõtlesin kui palju oleme me kõik peale lõpetamist muutnud. ja sugugi mitte halvemuse poole.

nihongo ga daisuki desu ^^

pühapäev, veebruar 24

ee.. vahelduseks natuke blogi spämmi

1. Kuhu ma olen jõudnud 2008. aasta alguseks?
Lifehouse – Spin
“When the world keeps spinning round
My world's upside down
And I wouldn't change a thing”


2. 2008. aasta põhiülesanne
Lifehouse – Whatever it takes
I'll do whatever it takes
To turn this around
I know what's at stake”


3. Eneseteostus 2008. aastal. Minu "mina" sellel aastal
Tsuchiya Anna – Kuroi Namida
” Kazaritsukenaide kono mama no watashi de ikite yuku tame
Nani ga hitsuyou
Jibun sae shinjirezu, nani wo shinjitara ii no
Kotae wa chikasugite mienai”
/
What do I need to do
To be able to live as I am, without dressing myself up?
I can't even believe in myself, so what should I believe in?
The answer is so close that I can’t see it


4. Rahaasjad

Radiohead – Prove yourself
“I want to breathe, I want to grow
I say I want it, But I don't know how”


5. Sugulased
Katie Melua – Perfect Circle
“Must let my mask drop to the floor.
My scars I shouldn't hide from the people who are on my side”


6. Kodu
Nina Simone - Don't Let Me Be Misunderstood
“Doncha know that no one alive can always be an angel?
When everything goes wrong you see some bad
Well I'm just a soul whose intentions are good”


7. Armastus
Cardigans – You’re the storm
“I need some wind to get me sailing
So it’s the storm that I believe in”


8.Tervis
3 Doors Down – Never will I break
“at least a million times I've fallen
but never will I break”


9. Partnerlus
Marvin Gaye - Ain't No Mountain High Enough
“If you need me, call me
No matter where you are
No matter how far
Just call my name


10. Võõrad rahad ja laenud, müstika, seks
Placebo – Protect me from what I want

11. Reisid
Tracy Chapman – Fast car
“You got a fast car
I want a ticket to anywhere”


12. Karjäär, uued kohustused
Remy Zero – Smile
“I will return
as a brilliant shining light
the things i've said
will all be proven right”


13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted
Louis Armstrong - What a wonderful world
“I see friends shaking hands saying how do you do
They're really sayin' I love you”


14. Saladused ja varjatud protsessid minu alateadvuses
Black Eyed Peas – Where Is The Love
“Father help us
Send some guidance from above”


15. Kuhu olen jõudnud 2008. aasta lõpuks
Lauryn Hill - Everything is everything
”What is meant to be, will be
After winter, must come spring
Change, it comes eventually”

laupäev, veebruar 23

and what is worse, i really do..

njaa.
ma ei saa seda siia kirjutada.
ma ainult loodan, et kõik läheb hästi. 
otsest põhjust kurvastamiseks pole, aga miski siiski närib hinge. ja see pole teisipäev.
aga ma ei saa oma hirme välja näidata, tegelikult nende varjamine polegi nii raske. vastupidisel juhul ma tunneks end koormana ja see on tõesti viimane asi, mida ma tahan. 
ning samas ma ei taha kohustuseks muutuda.

niih. olen nädalakese mustamäel elanud. hommikuti ühistranspordiga pole üldse hull kooli sõita
kassivalves olles mõistan kah, et olen siiski kassi-inimene. nagu Kristina ütles "nummimeeter on põhjas"
mnjaa. aga oma kodu voodit igatsen siiski. oma voodi on oma voodi. olgem ausad.
õel oli õigus, et selle kiisuga igav ei hakka.

oeh. see seminari töö. veel ma ei pabista ja ei mõtle sellele ^^

mu kõrvaklapid on katki. jälle :( naljakas, et umbes samal ajal eelmine aasta läksid mul ka kõrvaklapid katki

pühapäev, veebruar 3

detailid, detailid, miks ma mõtlen nii palju nendele?


ja ongi veebruar käes.. ja juba nende väheste päevade jooksul on mulle jõutud meelde tuletada, et mu sünnipäev on tulemas..

arh. ma olen kohutav planeerija. eks see on muidu teada olev asi, kuid sain veel lisaks tõestust sellele, kui hakkasin oma tunniplaani planeerima jne. ma muutun närviliseks asjade suhtes, kus peab palju mõtlema, lisaks ma pole täna just kõige rahulikumas olekus. isegi süda peksab normaalsemast kiiremini. lisaks veel mu jutt kah pole kõige tavalisem, ma kipun asjade üle liiga palju mõtlema, jõuti seda mulle meelde tuletada, et ma mõtlen liiga palju. mul pole enam vabaine punkte. ehi paneb keele punktid kohustuslikuks aga lisab need vabaainetesse. nagu mida? ja mina tahtsin veel võtta sellist loengut nagu superkangelane. 
nu alati võin kuulajaks minna.

baah.
mul on juhe.

aga see ilus nädalavahetus jääb mulle kauaks meelde. aitäh :*

kolmapäev, jaanuar 30

ja ma purustasin oma teisipäevase blogimise ^^

sattusin raamatupoodi ja arvake mida ma leidsin. kokaraamatuid, jälle, see oli kolm leidu.
mulle meeldib süüa teha.
meeldivad ka gaasipliidid. ja ahjud. nu gaagi ma eelistan elektrile väga lihtsalt põhjusel. ma ei mõista neid. ma ei tea võibolla on see mõni minu kiiksudest, aga gaasipliiti on kuulda. pliit justkui suhtleks vastu, kui on kuulda leegi intensiivsust.
pealegi enamus minu kogemus elektripliitidega on see, et ma unustan neid välja lülitada.

anime on kah tore. üks uus mõte tuli kah. tiba teist laadi kui eelmine, aga ka seda tahaksin edasi mõelda.
lisaks on mul ka üks lugu algstaadiumis, aga seda on see varsti kaks aastat =D

njah. mul on igasuguseid ideid, kui ma ei suuda asju lõpuni viia. ma tean seda ise ja mulle on ka seda öeldud. aga samas mind pole lõpp kunagi huvitanudki, näiteks mulle võib rahumeeli rääkida kuidas mõni raamat või film lõppeb. protsess on palju huvitavam minu arust kui lõpp ise. nagu öeldakse iga lõpp on millegi algus. ma ei usu lõppu, kui universaalsesse lõppu. 
kuskil teismelisena mõtlesin kord muinasjuttudele, 
kus öeldakse ja nad elasid elulõpuni koos õnnelikult. aga päris elus siiski asjad päris nii ei käi. mäletan mõned aastat tagasi käisin tuttava pulmas, ning nägin pruudi venda pisarates ja ütles, et see on ilus lõpp kõigele. selle peale automaatselt mõtlesin, et tegelikult on see kõik alles algus. ning ma arvan, et ma ei eksinud.
vahel on selliseid asju, mida ma lihtsalt tean.
kuigi see, et ma võin teada, ei tähenda alati, et mulle meeldib nii või naa.
olen seda arvatavasti ka varem öelnud.

ma pole ühtegi blogi nii kaua pidanud, vau. aplaus mulle.

unenäod.. 
viimane oli kuidagi uimane ja segane olek, raske vahet teha unel ja reaalsusel.
sundisin ennast ärkama. pärast uuesti ärgata, mida ei oodanud tol hetkel, oli ebameeldiv.
unenägu ise oli suht tavaline, ilma veidrusteta ja actionita, mida pole juba tegelikult iseenesest ammu olnud..

teisipäev, jaanuar 29

teisipäevast on saanud blogimispäev, juba kolmas teisipäev jutti =P
kuigi ma ei usu, et sellest traditsioon saab..
oli paar asja, mis tekitas varem küsimusi, aga vältisin, kuna see oleks tekitanud veel enam küsimusi ja ka vastu küsimusi. siis aga mõtlesin, et kas ma ikka tahangi teada? sest mis iganes vastus oleks olnud, poleks see tähtsust omanud tegelikkuses ning jõudsin ka arusaamisele, et polegi vaja. kui pole mõtet, pole ka põhjust.
ma pole seda küsimuste küsija tüüpi inimene, kes januneb teadmatuse käest. see küll ei tähenda, et ma poleks uudishimulik. kuid ma ei plahvatu sellest, kui on vaja teada, siis loomulikult küsin, aga kui teadmine midagi ei anna, siis pole ka vajadust.
see kõlab küll egoistlikult, kuid samas on ka teist laadi küsimusi ja teemasid, mida inimesed ei pruugi niisama rääkida tahta. võib olla ma ei taha kedagi millekski sundida. on asju, millest ei taheta rääkida või ei ole valmis rääkida. või on ka teemasid, millest ei hakataksi ise rääkima, aga küsima ise kah päris ei hakka, sest pole valmis küsima.
küsimine ise nõuab tegelikult julguse olemasolu, mis minul paraku enamasti puudub.
otsekohesus on loomulikult hea asi, aga inimesed pole alati selleks valmis, kuigi vahel on nii kergem, hm ja seda ütlen mida, kes kaldub teemadest kõrvale hiilima ja keerutama. haha

lõpetuseks tahaks midagi head öelda, kuid samas olen ma kitsi ja samas ehk isegi ei tasu kõigega kiidelda. nu igaks juhuks. mitmeid põhjusi.

head ööd :*

teisipäev, jaanuar 22

ma mõtlen liiga palju. JÄLLE!

tiba kurb.
ma pean oma usaldamatusega miskit peale hakkama, ma hakkan kahtlema inimeste motiivides, veel lisaks mul on paranoia, et ma tahan kujutleda, et ma leiaks kahtlusi inimeste motiivides, sest ma tegelikult ei usalda oma motiive ja ennast. ja seetõttu otsin vigu teistes selle asemel, et leppida nende vigadega endas.
või asi on see, et nüüd lõpuks kui mul on kõik korras, siis mu alateadvus on sõltuvuses sellest, et miski on korrast ära ja tahab draamat ja stressi. või siis ma tunnen alateadlikku hirmu, et varsti kõik kokkub suure kolinaga kokku.
ja et parem kui hakkaks viha kandma elu või teiste inimeste peale, rikun kõik ise ära, et oleksin enda peale vihata, sest ennast on lihtsam vihata kui tervet maailma. ma olen mõnele öelnud, et ta on dramaqueen, kuid ehk siis olen ma ka üks nendest, sest tundub that  i'm a drama junkie. When there is no drama, I create it.
masendav.
kui asjad on paigast ära, siis ma saan vinguda ja mingil moel lepin olukorraga ja leian, et asjad polegi nii halvad ja reaalne mõtlemine on paigas.
aga kui kõik on korras, siis mul pole vabandust vinguda. või kui mõned asjad, mis kõrvalseisjale võivad tunduda tühised ja võibolla isegi mulle, kuid siis mingi osa minust ütleb, et see on vabanduste otsimine ja lisaks ka suhtlemispuudus.
ma ei taha, et mul jälle õigus oleks.