mida sa teeksid kui sulle antaks hetk, kus sa saad teha kõike mida tahaksid, aga ainult ühel tingimusel, sa EI TOHI mõelda

nüüdsest peale vihkan ametlikult mööblipoode, lisaks nendele vihkan ka peavalusid(üks on mind juba lõunast saati jälitanud) ja ka neid hooajalisi allahindlus kampaaniaid, mhmh

mu teooria saab ainult kinnitusi, ainult selle viimane etapp on küsimuse all, kaks võimalust, kas kõik on plaanipärane või siis see teine variant, mis on peidus tumeda kardina taga

üllatus, mis ime, mul pole und, JÄLLE, jey, äkki nädal aega eemal linnaelust parandab asja...mjaa kolmapäeval minek.. see kord mitte itta
hot mne kazet4a 4to eto budet ravno durdomom
nu loodan, et elan üle, poleks esimene kord siiski, no võtan võtmed igaks juhuks kaasa, kui asjad ära keeravad, lasen kohe jalga, krt ma pean pakkima, jälle

liiga palju sündmusi, liiga palju mõtteid, aga on siiski asju, mida ma ei suuda rääkida, asi pole selles, et ma ei suudaks endale tunnistada, lihtsalt järjekordselt ma mõtlen liiga palju teistele, kui need, kes on asjadega seotud saaksid aru, siis nad tunneksid enndast kas ebamugavalt või siis süüdi vms, ja ma ei taha seda, sest olgem ausad, inimese loomust ei saa muuta.. sõnadel võib olla koorem, aga mind ei häiri see eriti, et kõik jääb minu kanda, ei, mul pole midagi varjata, uskugem mind, nii on parem, mida vähem on avalikkusele teada, seda parem on uni ja mitte minu oma, mul see unetuse periood, meenub?

mnjaaa, täna oleks olnud see päev, kus ma võtan oma kuni 10 kilose kohvri ja suunduksin teisele poole maakera, oh well shit happens ja ma ei lähe, aga pole hullu, olen ka hullemaid asju pidanud üle elama

see neetud kummipael..

aga on kolm võimalust kui keegi on kadunud: vabatahtlik, mälukaotus(vähetõenäoline) ja loomulikult kellegi kõrvalise inimese sekkumise tagajärg

heh itunes shuffle mõnitab mind - narcoleptic

jälle läks pikalt, sorry

öösiti jookseb mõte paremini, praegu suudan palju paremini asju analüüsida, läbi mõelda ja endale selgeks teha, ilma ei satuksin ärevusse ja endale stressi tekitamata, jah mööblipoed võivad olla stressi tekitavad, eriti siis kui avastad et ei ole suuteline plaanidest kinni hoidma, minu needus, jess, seepärast, ma üritan plaanidest eemale hoida, jei, aga jah, see oli lahe kapp =)

emm ok, keegi ei taha endale kollast diivanit või tugitoole? (üks tugitool on tumepunane ja lahtikäiv ja kaks mustkirjut tugitooli) kolm tooli on ka pakkumisel, sektsioon ka(riidekapp, kus riiulid ka juures, kirjutuslaud sahtlitega, veel üks kapp ja kaks sahtlit, võib ka osade kaupa, kui soovi)

ok, paar naljakat intsidentsi, minu jaoks vähemalt, pole mõtet pikemalt rääkida

ja ühe hea teooriani jõudsin ka, see seletaks ja ehk aitaks, hmm siit saaks ka nö vaktsiini, ok, järgmine nädal on mul palju aega mõtlemiseks vast

ok, kui see worst case scenario juhtub (ja kui teada mõne huumorimeelt, siis on see ka tõenäoline, et midagi sellist ka juhtub) siis njah, aga juhtugu mis iganes
on lihtsalt mõned asjad, mida ma ei saa teha, nii et lase käia, kuigi ma pean tunnistama, et olen hirmul, ma ei tõesti ei taha kellelegi haiget teha, eriti mitte neile, nad tähendavad liiga palju

sattusin midagi lugema, see paneb naeratama, sest maailm on tegelikult väike, aga jah, see pole point praegu, lihtsalt need emotsioonid, nii haprad ja ilusad, see siirus ja puhtus.. armu või ära, aga kuna tegemist on siiski sellise tabuga, nii et targem oleks eemale hoida, sest seda puhtust ei tahaks ma rikkuda..

you know what? it scares me to death, not that it would matter

kuigi imelik on üks asi, kuidas on võimalik, et tormi põhjus tegelikult on suuteline vaigimastama seda sama tormi? või äkki polegi see nii imelik, tavaliselt on muidu vastupidi ju, aga kui loogiliselt mõelda, siis selline tulemus ei tundugi nii võimatuna

naerda on tore

ei ole olemas, isegi varju mitte,
õhk? ei, sest selle kadumise puhul olude sunnil, siiski märkad, et see kadunud on
lihtsalt tühjus

emm jah, ei, kena kingitus, nagu vihje või? ei, täna juba tegelikult kommenteeriti, aga ükskõik, 
thanks m, vaat et pärast karjuma ei hakka ja loenguid lugema, mul on ju hea eeskuju ;)

aga jah mõni teeb siin väsimatult rumalaid ja mõnitavaid nalju, sorry, aga ma ei naera, väsinud, ei jaksa enam isegi muiata, krt see "eneseteadlikkus", see ongi kogu maailma probleemide põhjus... te reeturid, jah, ma jõudsin vahepeal selles lõigus teemat mitu korda vahetada heh, mitte et mul niigi usaldamisega probleeme poleks, oi jah
ja mõni on vist asjadest tiba valesti aru saanud, aga olgem ausad, nii vist on kõigile parem.. nii et jääme pealtvaatajateks, ma juba väsinud sellest tsirkusest

kunagi tahtsin olla külm ja tundetu bitch, keegi kuulis seda soovi, aga vist ainult osalisest, sest tundetu jah, muu kahjuks mitte, tüütab lihtsalt ära, et mõtlen enne alati teistele ja üritan nendega arvestada ja neid mõista, väsitab, aga samas muud moodi nagu ei oska ka

sorry, aga mul on tõesti tuju vinguda, ja see kord isegi ON põhjust, olgem õnnelikud, et seda teen seda moodi ja nii ei pea kartma, et keegi siin kohe reetma hakkab, sest kogu info on ju avalik ^^

ma nägin eile unes, et tapsin madusid, ühe veel astusin kontskingadega laiaks, hahahaa

a ja kui mõni mängib siin mõttetuid mänge tehes haiget ka nendele, kes tegelikult asja ei puutu ja isegi pole seotud pahameele allikaga, siis äkki oleks aeg asja kohale jõudmiseks, et tegemist on kas obsessiga või siis faktida, et mõni pole siin veel mõnest asjast üle saanud

milleks müüa oma hinge, et hoida oma ihu, võibolla arusaadav, kui ohverdad end teiste nimel
(kui asi ikka seda väärt on)


ok, vist aitab nagu

nagu oleks mida öelda, ainult et mõtteid on nii palju, et ei oska nendest isegi endale arusaadavaid lauseid koostada, aga võimalik on ka see, et ise tean, et sellel pole mõtet, vähemalt mulle endale

aga jah..

jahin "tonte"

OMJFG nagu miks ma seda kohe aru ei saanud? nende plaan on nüüd selgem kui allikavesi, nimetagem neid fantastilikuks nelikuks, ei, ma ei hakka kedagi vältima, otse vastupidi, tundub, et nüüd on minu kord sõtta astuda, nii et praeguseks pean oma missiooni "hea inimene" edasi lükkama,
tibukesed, sorry, aga ma olin vale inimene, selle ülesande jaoks


ai, kuidas ma tahaks seda tsirkust mängida, aga enne tuleb tiba maad kuulata ja mõned liitlased otsida, 
lõpuks hakkab juba nalja saama, oligi aeg

god hates me

peaks vist korralikuks hakkama, suitsetamise ja joomise maha jätma, unustama varjamise, keerutamise ja valetamise, olla ennast mahasuruv, teeks igapäev korralikult süüa ja koristaks iga päev, et kõik oleks
piinlikuseni puhas ja värske, kuulekas ja aus kodanik, eeskujulik kristlane, käiks iga pühapäev kirikus, leiaks endale normaalse ja korraliku hobi, mida teeks edasi isegi siis kui ära tüütaks, eemaldaks parasiitväljenditest ja ka suurem osa väljenditest oma nö igapäevasest sõnaraamatust, läheks meditsiini õppima, et minust saaks see eeskujulik tütar, kellena mu vanemad mind näha tahaksid, hoiaks loodust ja hoiaks inimestega intriigidest vabu suhteid,
leidma töö, mida teeks isegi siis, kui see ei meeldiks ja arvaksin, et boss on idioot, ok ma ei tohi arvata ka et inimesed on idiootsed ja ei tohi neid võtta kui hingetuid asju(kuhu enamus kukuvad), töö kõrvalt veel õppiksin eeskujulikult oma eriala(sid?), võitleks selle eest, et maailmast saaks ilusam paik, lõpetaks ka iseenda petmise ja toituks normaalselt ja sööks vitamiine ja lõpetaks arstide vältimise ning lõpetaks "suure kaarega ümber käimise" nende asjade juures, kus mingidki tunnete taolised asjad on

äkki siis saaks minust hea inimene, kes saab rahus magada ja ehk ka tulevikus midagi tunnetada. ehk on siis veel lootust?
kuigi olgem ausad, ma vihkaksin ennast siis täielikult

ok, see ülepäevane unetus ei mõju hästi, aga tore oli koju jalutada
hm, mis siis täna teeks? oh tean, peseks õige aknaid
noh proovime siis mitte magamise rekordit ületada vms?


ma ei mäleta enam kes ja kus ütles, et sündides andsime lubaduse elada, Cioran vist, vähemalt see kõlab temalikult, em mida ma tahtsingi sellega öelda? ei mäleta enam, järelikult pole mõtet ka, lihtsalt tuli see väljend meelde

vaataks poirot'?

a ja, peaaegu unustasin, eile tüütas osake minevikust, no on mõni alles pikkade juhtmetega, see mõttetu periood on möödas, see maailm polnud minu jaoks,  saatsin teabkuskuhu, ei huvita, pealegi on imelik, sest viimased kohtumised, isegi need, mis on olnud kogemata, siis neile järgneb alati mingi õnnetus või siis mis hullem asi veel. siiani on see viimane juhtum meeles, liigagi hästi.

jei, üks heategu tehtud, suutsin inimesele une peale ajada ja seda mitte rääkides oma elust olles "kage", kuigi on rahustav inimesi niisama kuulata, ok, kergendasin mõne südametunnistust, äkki on minus veel tibake headust alles?