peaks vist korralikuks hakkama, suitsetamise ja joomise maha jätma, unustama varjamise, keerutamise ja valetamise, olla ennast mahasuruv, teeks igapäev korralikult süüa ja koristaks iga päev, et kõik oleks
piinlikuseni puhas ja värske, kuulekas ja aus kodanik, eeskujulik kristlane, käiks iga pühapäev kirikus, leiaks endale normaalse ja korraliku hobi, mida teeks edasi isegi siis kui ära tüütaks, eemaldaks parasiitväljenditest ja ka suurem osa väljenditest oma nö igapäevasest sõnaraamatust, läheks meditsiini õppima, et minust saaks see eeskujulik tütar, kellena mu vanemad mind näha tahaksid, hoiaks loodust ja hoiaks inimestega intriigidest vabu suhteid,
leidma töö, mida teeks isegi siis, kui see ei meeldiks ja arvaksin, et boss on idioot, ok ma ei tohi arvata ka et inimesed on idiootsed ja ei tohi neid võtta kui hingetuid asju(kuhu enamus kukuvad), töö kõrvalt veel õppiksin eeskujulikult oma eriala(sid?), võitleks selle eest, et maailmast saaks ilusam paik, lõpetaks ka iseenda petmise ja toituks normaalselt ja sööks vitamiine ja lõpetaks arstide vältimise ning lõpetaks "suure kaarega ümber käimise" nende asjade juures, kus mingidki tunnete taolised asjad on
äkki siis saaks minust hea inimene, kes saab rahus magada ja ehk ka tulevikus midagi tunnetada. ehk on siis veel lootust?
kuigi olgem ausad, ma vihkaksin ennast siis täielikult
ok, see ülepäevane unetus ei mõju hästi, aga tore oli koju jalutada
hm, mis siis täna teeks? oh tean, peseks õige aknaid
noh proovime siis mitte magamise rekordit ületada vms?
ma ei mäleta enam kes ja kus ütles, et sündides andsime lubaduse elada, Cioran vist, vähemalt see kõlab temalikult, em mida ma tahtsingi sellega öelda? ei mäleta enam, järelikult pole mõtet ka, lihtsalt tuli see väljend meelde
vaataks poirot'?
a ja, peaaegu unustasin, eile tüütas osake minevikust, no on mõni alles pikkade juhtmetega, see mõttetu periood on möödas, see maailm polnud minu jaoks, saatsin teabkuskuhu, ei huvita, pealegi on imelik, sest viimased kohtumised, isegi need, mis on olnud kogemata, siis neile järgneb alati mingi õnnetus või siis mis hullem asi veel. siiani on see viimane juhtum meeles, liigagi hästi.
jei, üks heategu tehtud, suutsin inimesele une peale ajada ja seda mitte rääkides oma elust olles "kage", kuigi on rahustav inimesi niisama kuulata, ok, kergendasin mõne südametunnistust, äkki on minus veel tibake headust alles?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar