mida sa teeksid kui sulle antaks hetk, kus sa saad teha kõike mida tahaksid, aga ainult ühel tingimusel, sa EI TOHI mõelda

nüüdsest peale vihkan ametlikult mööblipoode, lisaks nendele vihkan ka peavalusid(üks on mind juba lõunast saati jälitanud) ja ka neid hooajalisi allahindlus kampaaniaid, mhmh

mu teooria saab ainult kinnitusi, ainult selle viimane etapp on küsimuse all, kaks võimalust, kas kõik on plaanipärane või siis see teine variant, mis on peidus tumeda kardina taga

üllatus, mis ime, mul pole und, JÄLLE, jey, äkki nädal aega eemal linnaelust parandab asja...mjaa kolmapäeval minek.. see kord mitte itta
hot mne kazet4a 4to eto budet ravno durdomom
nu loodan, et elan üle, poleks esimene kord siiski, no võtan võtmed igaks juhuks kaasa, kui asjad ära keeravad, lasen kohe jalga, krt ma pean pakkima, jälle

liiga palju sündmusi, liiga palju mõtteid, aga on siiski asju, mida ma ei suuda rääkida, asi pole selles, et ma ei suudaks endale tunnistada, lihtsalt järjekordselt ma mõtlen liiga palju teistele, kui need, kes on asjadega seotud saaksid aru, siis nad tunneksid enndast kas ebamugavalt või siis süüdi vms, ja ma ei taha seda, sest olgem ausad, inimese loomust ei saa muuta.. sõnadel võib olla koorem, aga mind ei häiri see eriti, et kõik jääb minu kanda, ei, mul pole midagi varjata, uskugem mind, nii on parem, mida vähem on avalikkusele teada, seda parem on uni ja mitte minu oma, mul see unetuse periood, meenub?

mnjaaa, täna oleks olnud see päev, kus ma võtan oma kuni 10 kilose kohvri ja suunduksin teisele poole maakera, oh well shit happens ja ma ei lähe, aga pole hullu, olen ka hullemaid asju pidanud üle elama

see neetud kummipael..

aga on kolm võimalust kui keegi on kadunud: vabatahtlik, mälukaotus(vähetõenäoline) ja loomulikult kellegi kõrvalise inimese sekkumise tagajärg

heh itunes shuffle mõnitab mind - narcoleptic

jälle läks pikalt, sorry