peaks vähemalt ühe postituse aastas saama?
nii mis siis aastaga muutunud? no see aasta on ikka eesmärk ülikooliga ühele poole saada. aga magister? ühelt poolt oleks tore ja lahe, aga teiselt poolt olen ma kohustustest väsinud. tahaks veidi ka endale elada.
noor või vana, vahet pole. nothing really even matters. ei teagi kas mis pole antud, see pole antud. (?) varasematel aegadel tundus nagu takistus vms või just pääsemine, aga tegelikult pole kumbki. liiga suur vastutus anda kas mitte? nüüd aga mingi karmavõla tasumine?
aga kõige kurvem on see, et kas pole kellegagi rääkida või see või ei oska rääkida. isegi kui tahaks..
ühelt poolt nagu mõistetakse su üle kohut, miks sa nii ei tee, tee vot naa. kui tegelikult tahad, et sind vaid kuulataks, et sa saaksid kogu asja ära rääkida, et ei, ära võta kõige üks-ühele, kui asjad on erinevad ja ühel puhul tegelikult seda probleemi polnudki. hilinemine pole puudumine või õigemini tühi olemine.
...tühi tulemine.. kisub irooniliseks, kibedaks naeruks. milleks siis üldse kogu seda läbi elu kaasnevat asja vaja oli siis... või siis vähemalt praegu... kui enne muretsed ja teed võimaliku, et kõik läheks "plaani" päraselt. aga ei teagi kas "oleks" niivõi naa "plaani" päraselt läinud või nüüd lihtsalt rong on läinud. vot teile esivanemad... või siis meie keskkond on niivõrd igast saasta täis, et looduslik valik, teeb iseendale otsa peale.
kui ette nähtud, siis ettenähtud...aga muud me ei tea. aga loodame parimat. ja seni söön insuliini. vot teile organismi eripära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar