nii... on üks küsimus, mida ma ei salli eriti, eriti just nüüd. et kuidas ma olen või kuidas mul läheb.
nu kui omad küsivad seda tavaolukorras, siis las küsivad, aga praegu ma eelistaks seda vältida.
a kui võõrad küsivad, siis nad küsivad seda rohkem kas viisakusest või jutu jätkuks.
a miks ma seda praegu eelistaks vastata, sest ma ei oska sellele mitte kuidagi vastata.
no viisakas vastus võiks olla, et alati võiks paremini, aga mis siis aus vastus oleks? et sitasti, aga positiivselt meelestatud? no jah on küll halb aeg ja nii, aga on ka halvemaid aegu olnud. tõesti. nagu ma ka ei oska vastata küsimusele "kuidas matused olid/läksid?" mis moodi need saavad mööda ikka minna? ma saan aru küll, et heast tahtest küsitakse, et uuritakse kuidas ma olen jne nojah, olen küll aegajalt nõrk jne, aga hetkel ma väga isegi ei ole. uus aasta tuleb uue algusega, hetkel näeb see praegu päris heas valguses välja. loodan vaid, et ülikoolis see periood loengute asi tühistatakse, idiootne asi.