angiin pole kunagi oodatud külaline, eriti sessi ajal. mul on ikka õnne küll, kaks aastat tagasi jäin ka sessi ajal haigeks. käisin isegi tol korral kõrge palavikuga eksamit kirjutamas, mis see kord küll ära jäi, lihtsalt ei jaksanud ennast kohale vedada. kahju tegelikult. muutis asjad keerulisemaks.
ma pole seda tüüpi inimene, kes viitsiks ennast haletseda, aga lihtsalt hetkel olen ma realist(mis antud asjade seisu pärast on võrdne pessimismiga mõne arvates). ometigi võin ma vägagi positiivase suhtumisega olla, aga hetkel on ka minul raskusi midagi head näha/leida. kuigi ma tean, et tegelikult pole nii halb midagi, et ma lihtsalt mõtlen üle, aga siis lööb mu perfektsionism välja ja ütleb, et samas pole midagi korras ka. lisaks see kõik tekitab suure pinge, nagu pea oleks nõelu täis. isegi nüüd, kui kõige närvesöövam eksam on läbi, ei saa ma ikka rahu.
prooviks küll magama minna, aga hetkel on tuju ka selline imelik. nagu mingi osa minust tahab end karistada ja piinata sellega, et ei lase magama minna. aga samas ei taha välja näidata, et tal midagi iga oleks. otseselt ei olegi tegelikult. lihtsalt alati pole tuju. võibolla imepisike osa tahaks, et seda märgataks, kuigi teadlikult ma seda avalikult ei tunnista. osa minust on harjunud nö oma koopas istuma ja on valmis maailmale selga pöörama.
ja tartu ülikool sakib täiega, et saab rohkem pakkumisi jaapanisse minekuks, vaatamata et nad ei paku vastavat eriala. kuigi ma ei kahetse, et ma sinna ei läinud.
ja mul on aega esmaspäevani otsustada kas ma tahan kirjutada riigikirjandit see aasta uuesti või mitte. enda pärast. see aasta ma ei hakka vast kuhugi kandideerima, lõpuni pole palju enam jäänud.
tahaks küll lõpuks midagi rõõmsamat öelda, aga hetkel tuleb meelde vaid ütlus, et pilvede taga paistab alati päike. loodame, et see, et ma hetkel pikemas perspektiivis midagi rõõmsat ei näe, on vaid üks nõme faas, mis läheb mööda ja ei jäta ka endast mingit jälge.
2 kommentaari:
see Jaa teisipäev, Jaa laupäev on lahe :D
mis sul nendega?
Postita kommentaar