daa sestronka, bereboršili na etot raz =D
pidin täna itta minema, tõsi küll ida poole, aga mitte nii kaugele.
hommik, heliseb telefon, mingi imega on telefon minu toas ?
õde helistab, et oh lähme seenele, no what the heck, miks mitte, lähme, lõbus oli, saime kukeseeni, isegi mustikaid, mets oli ka ilus, kuna veel rohelised riided seljas ka, keegi ei näinud mind.
pealegi tuli ilge tuju midagi kokkata, ok, asjad autosse, poodi ja koju süüa tegema, whii.
pealegi pärast sai pimedas köögis mustika mahlaga ema terroriseerida, karjudes verdhimustava tooniga "blood", must huumor, ta naeris, ma naersin ka. häppi end
aga nüüd teistel teemadel.
kustukas kätte? liiga palju jälgi, mida vaja hävitada. kaduda? hmm, puhkus ei teeks paha. käega lüüa ja edasi taluda? asjadel nagu piirid. aga samas kahju nagu ju. takistus? midaiganes, mõtlen sellele ehk homme.
hmm, kardan, et on peaaegi tulemas see sügisene etapp, kus on vaja vanadest asjadest lahti saada, et uutele ruumi teha ja ma ei räägi mööblist hetkel. ometigi ma pole seda tüüpi inimene, kes peaks traditsioonidest ja tavadest lugu, siin pole spontaansusele ja impulsiivsusele üldse ruumi, kuigi ometigi, mind võluvad idamaised kultuurid, mis on enamasti tavadepeal üles ehitatud. njah november pole kunagi mu lemmik kuu olnud, paneks selle heameelega põlema.
eile imestati, et miks ma joon soya šokolaadi piima, lihtne vastus, maitseb ja tavalist piima ma ei joo (mitte allergia pärast, lihtsalt ei meeldi) aga tavalist soyapiima kah ei joo, et miks siis tavalist šokolaadi piima ei joo? ei maitse, ma ei joo piima ju =D
aw, isa tunneb muret, et äkki mul on igast pazatskid sõpradeks (tema väljend), naeran, tegelt on see isegi mingis iroonilises mõttes armas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar