see nädal olen paar korda proovinud midagi kirjutada, aga siis pool teksti on kirjas ja siis avastan ennast mõtlemast, et miks ma üldse seda siia kirjutan? njah, eks ma mõtlen liiga palju
aga jah, unenäod on siiski liiga veidrad ja kriipid asjad, et need saaks meeldida, noh viimati oli tiba lõbusam, sest teadsin, et näen und ja sain kaotada asju, mis mulle seal ei meeldinud, aga kõiki, keda seal kohtasin oma tuttavatest, saan vähemalt seda öelda, et ei taha kedagi muutma hakata, et tahtsin näha inimesi just sellistena nagu nad on, nii et kallid sõbrad ei taha ma teid muuta, isegi kui ebatäiuslikkus või selle kahtlus teid närib, ei taha ma midagi muuta. ehk ma polegi nii halb inimene, kui algselt arvasin
sain mängiga jumalat oma unenäos, hahaha, nii hakkan isegi mõistma, miks Jumal andis inimestele iseseisva mõtlemise, muidu oleks liiga igav ju, nagu vaataksid filmi ja tead kõiki liigutusi ja lõppu ette, ainult et siis poleks midagi huvitavat ja ei mingit actionit, lausa kujutsus tekib kuidas ta istub, popcorn süles ja vaatab kuidas inimeste elukäik läheb, eks talle meeldivad ka tragi-komöödiad, vaadake virukeskusesse ja mõelge, kas mitte Jumalal ole huumorimeelt? võibolla isegi istub kõrval saatan ja nad mõlevad kommenteerivad sündmusi, 
nutavad ja naeravad koos, eks vahel mõjutavad sündmusi, et oleks enam meelelahutust endale?
hmm, ise olles mingil määral kristlane ja ajan sellist juttu? oi kuidas need kirikulambad hakkaksid mind vihkama, noh kui hakkavad, siis järelikult neil pole midagi paremat teha, tunneme siis neile kaasa, et neil eksisteerib vaid piibel ja kirik.
kuigi vahel mõeldes usule, mitte kui religioonile, jõuab ka päris huvitavate mõtteteni välja, kuigi saatust ma usu, saab leitud loogikat ja seaduspärasusi, et seletada mõningate sündmuste põhjusi, kuigi samas võib alati kõik inimeseloomuse kaela ajada, ok, jäägu see teema sinnapaika, üksi pole nii lõbus asjade üle mõtiskleda, ja filosofeerimise all ma ei mõtle kui vaidlemist vaid teemade edasiarengut "hihi"

me ei oska häid asju hinnata, kui ainult need meid ümbritseks, inimeseloomus on ikkagi kuradima lollisti ülesehitatud, kas mitte? kahju, et nii nad muutuvad kui iseenesestmõistetavateks.
aga unenäod ei meeldi mulle ikkagi, voh.
koristamisega aga nüüd ühel pool, nii et jääb vaid üle ilusti see nädal järgmiseks saata ja vaadata, mis pöörde asjad võtavad, nu loodame parimat