You're so fuckin' special
sain täna oma soovidest üle olla,aga see on teine teema, asi tegelikult pole selles, et mul on magamisega probleeme, asi on hoopis magama jäämises ja nüüd kui ma pean hommikul tavalisest ajast varem ärkama, ei ole mul järjekordselt und, kuigi osaliselt ma võibolla isegi meelega väldin magamist, unenäod on aina veidramateks ja painavamateks muutumas, juba mingi maailmalõpu teemad, neid pole ammu olnud juba, igatahes mingi bussisõit, kõik tuttavad sulandusid massiga, aga need asjad polnud need, mis mind tegelikult häirisid, mnjah.
aga mul tuli päris irooniline idee, see oleks täiuslik, aga õnneks on mul pea kaela otsas olemas, nii et see peatükk läheb hoopis paberile, krt neid on natuke liiga palju sinna juba kogunenud, nagunii pooli ma enam isegi ei mäleta, olen küll märkmeid teinud, aga see pole enam see, alati kui kirjutamiseks läheb tundub asi liiga feik, ju vist asi on ka selles, et viimaste aastate jooksul olen alati eelistanud kirjutada mina-vormis, asi tundub nii lihtsalt tõelisem, isegi siis kui kirjapanud on täielik fiction ja tegelastel pole minuga midagi ühist
siia saaks nii palju laulupealkirju või sõnu panna, aaaaaaaaaga ei viitsi, pealegi mul endal oleks isegi seda pärast igav lugeda, nii et jääb ära, noh on väga põnev? mmm ei tea, ma lihtsalt üritan praegu aega veeta, hm vau täna pea isegi ei valutanud, tõesti ei valutanud, lahe
hm, mõni märkab täiesti valesid asju, naljaga pooleks teeb ka valed järeldused, vot see on isegi tiba skeeri, sest tema iseloomu teades, ta kardabki, et see võib olla tõsi, aga üritab asja naljaks pöörata, aga ausalt ütlen, see pole nüüd küll asi, millepärast muretseda aga nüüd veel üks kannapööre. nimelt tuli üks päris hea pakkumine, ainult miski nagu hoiab mind tagasi, eks teadmatus ja need muudatused on tiba hirmutavad, kui juba mööblipood põhjustas stressi, siis edasi ma ei julgegi eriti mõeldagi
mmm, armastan vihma lõhna, padukaid ka, äikesetorme pole ammu näinud, nuuks,
see oli päris mitu suve tagasi, mingi 6 aastat tagasi? kui sai veel telkimas käidud ja puha, mäletan toda õhtu, see oli nii vaikne, isegi jõevesi tundus magavat, aga öösel tuli padukat ja äikest
vot see oli ilus, täis jõudu, kirge, raevu, lausa ootasid põnevusega millal järgmine välksatus käib ja lugesid sekundeid müristamiseni, õhus oli tunda nii hirmu kui ka põnevust, kui välksatus käis siis kõik oli hetkeks sama valge kui päevalgi. mnjaaa
vot ühest asjast oli mul täna pisut kahju, ei saa küll öelda, et ma kahetsen seda, aga kahju siiski, aga nüüd on liiga hilja sellele mõelda, aga samas ma mäletan sisu hästi, nii et kõik ok on siiski ^^
lugesin täna teistkordselt raamatut (aasta tagasi lugesin seda, sain olla siis veel esimene lugeja), mulle on isegi pühendumus, ok mitte mulle ainult, seal veelgi inimesi, aga siiski =P jei, kohekohe ilmumas ka
ok naabrid on lõppuks mölisemisega ühele poole saanud, äkki vihm rahustas nad maha, eks ma sellepärast kuulsingi, sest passisid hoovis, kinnine hoov siiski, kaja missugune, kuuled isegi kuidas teise maja otsas keegi kõlistab kergelt võtmetega, hmm, huvitav, kas too teine naaber, kes kunagi tuli meid sellega tüütama, et tal on hiir kapis, et me ajaksime ära, on veel elus üldse? ta pole küll aastaid väljas käinud, aga tavaliselt on kuulda tema tülisid oma üürnikuga(ühte tuba üürib kellelegi seal), nüüd pole ammu olnud, kuigi samas mis ütleja ma ka olen, sest enamasti ma pole koduski, viimane nädal on olnud küll rahulik, uuki, ses mõttes on eramaja siiski parem, ei pea arvestama mingite neetud naabritega, kes on veel närvihaigemad kui need, keda võib igapäev näiteks tänaval telefoni sisse end väljaelamas näha, kohutav komme tegelikult, ai jah, ei viitsi enam
eks kui ära olen teen endale märkmeid, kui tarvis, pärast võibolla kui tuju on, siis kriban ka siia miskit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar