mulle näidati üht luulekogu, mis olevat siirusega kirjutatud, aga juba pealkiri pani muigama, ma ei tea, võimalik, et asi on minus, lehitsedes ja vaadates neid luuletusi, ma lugesin sealt välja ainult sarkasmi, noh vähemalt ma polnud ainus, kes arvas, et see raamat sobiks vaid mingi logiseva mööbliese alla toeks
ja need, kellel on midagi kommenteerida, et raamatuga nii ei tohi ümber käia, on mul vaid öelda, et nad ei tea, mis saastaga tegu on, vot selle peale võiks tõsiselt öelda, et see oli paberi raiskamine, noh vähemalt saab rõõmustada seda, et see ei läinud laiale massile müügiks, trükiti vaid 40 raamatut kirjaniku enda tellimusel, see puutapja, aga tegelikult mul on temast kahju, päriselt ka
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar