08:39 ärkan väljapuhanuna, a see ei tähenda seda, et ma edasi ei maganud, küll on ikka hea olla linnast eemal, olgugi, et seal nüüdseks on asjad rahunenud enamvähem, aga lihtsalt ma pidin linnaelust põgenema, asi pole selles, et pealinnas on liiga palju actionit minu ebastabiilsete närvide jaoks, lihtsalt ma olen liiga kaua linna ühiskonnas passinud

asi läks ühel hetkel kontrolli alt välja, see sundiski mind põgenema, liiga palju segavaid faktoreid, järjekordsed asjade kokkulangemised, tahate teada täpselt, mis mul tol hetkel peas läbi käis? ma lihtsalt mõtlesin, et ma ei taha sellises maailmas elada... kas te ikka ei nõustu sellega, et ka närvidel on aegajalt keskkonna muutust vaja?

no jah, langenud mässajast sai venemaal kangelane, mõelge nüüd mis hurraa ja paraadiga seal eestist väljasaadetuid neid seal hakatakse vastuvõtma... tõesti ainult venelased on sellisteks asjadeks võimelised (raputab pead*)

haaaahhaaahaaa, praeguseks 2 nikotiini vaba päeva

räägitakse küll hipoteraapiast, ei tea kas abi on ka, krt aga lihased võtab valusaks küll, aga siiski pole põhjust minemikut kahetseda, adneraliini tsibake..

praegu näen ma välja nagu mingi nõiaella, talk about a bad hair day, noh vähemalt uksetaga oleva volbriööga on see vägagi teemakohane =P

nüüd on aeg, mil ma jälle tõsiselt kaalun lahkumisavalduse sisseandmist, tõsiselt ja seekord täitsa lõplikult!

täna nägin ma mingit äärmiselt veidrat unenägu, detaile enam ei mäleta, vaid seda et oli mingi koostöö pärast hunnik inimesi väikeses ruumis koos ja ma puhkesin mingi põhjusega, mida ma enam ei mäleta, nutma ja ei suutnud pidama jääda...

..suunatud naeratus..

ehk on isegi lootust, hahahahaaahaaaa, lootus on lollide lohutus, oot kuidas see mind puudutab? ei puudutagi, yeah, siis pole ju probleemi ^^ kuigi sellest jahumine ei tekita just väga suurt kindlustunnet.... i have a long way to go... and i can't always look over my shoulder, it's time to leave everything behind and go on