ja nüüd leiate te aja öelda mulle, et mõtle endale? kus te olite eelmise aastal?

suur küsimärk

mind kummitab mingi vastik näriv ärev tunne.
selline tunne nagu eesel kahe heinakuhja vahel. ühe vana unistuse ja uue vahel. kumma poole ma liikuma hakkan? nad suhteliselt takistavad üksteist, mitte just tingimata ei välista teineteist, aga siis ühe tõenäolisus väheneb...
ma ei oska midagi sellega peale hakata. mingis mõttes on ka nagu vara sellele mõelda, sest enamus asju on nii ebaselged, põhipöördepunkt tuleb alles siis, kui mul baka juba käes on.

aga ikkagi mul on selline tunne nagu oleks mu õlgadel suursuursuur lumepall, mis aina muutub suuremaks ja raskemaks, aga ma ei oska seda kuidagi endalt maha raputada ja iseenesest see sulama ka ei hakka.

nii. olen elus.
blond etapp on nüüdseks läbitud. the red is back. kuigi on juba kommentaar, et meenutab nõida, noh, miks ka mitte. olen väsinud sellest, et kõik mind alati lakkamatult üliarmsaks peavad. mul on ka omad tumedad hetked, mil olen täielikult ükskõikne ning vahel peab lausa õel või kuri olema. eks alahindamine võib olla eeliseks, aga alatine valvelolek on väsitav ja saab rahulikult mööda tänavat kõndida. nii et mission accomplished! (kuigi blond lihtsalt tüütas ära, pole kordagi suutnud pikalt sellega vastu pidada).

ülemõtlemine on ikka badbadbadbad. ja kui lisada sinna juurde mu kohutav uhkus, mis mu tõesti ühel päeval hauda viib, siis tuleb sellest väga ohtlik ja enesehävituslik kompott. so you want to trigger my self-destruction button?

aga mul läheb hästi. ühe arusaamatuse võiks lahendada, aga karta on, et see jääb lihtsalt sinnapaika ja siis pärast maksan oma karmavõlga. aga kui oodata natuke, võib see lihtsalt silmist kaduda ja ununeda, nagu polekski seda olemas.
alati võin öelda, et ehk kolme aasta pärast uuesti. aga siis selleks ajaks on praegu nagu muud plaanid.

oeh. aega napib. on see normaalne, et ühe kokkusaamise pean ma vähemalt nädal aega ette planeerima? olen oma pere ja sõbrad suht unarusse jätnud. endal ka juba süümekad. aga kuhjad ei kahane ja sessil õpin ennast lolliks. suht praegu olen juba tegelikult läbipõlemise äärel. oodatud puhkus jäi ka ära, aga pole leidnud veel sobivat vahendit auruvälja laskmiseks.

muud plaanid. tundub küll praegu veel kättesaamatu. eks nõuab julgust, eneseületamist + ressursse. tõsi küll sellele plaanile võivad saatuslikuks saada veel mitu sada asja, mida saatus võib vabalt ette visata. teate ju küll "me plaanime, aga jumal naerab"

nii. no alustuseks pole nagu paha ju? nu kuna praegu kirjutamine sujus, äkki tasuks üks teine kirjutamine käsile võtta? hahahahaaa

XOXO

valgus tunneli lõpuks? mmmmmno. hoopis rong.

või näen pimeduses hoopis valgust?

kui elu on liiga ilus, siis tuleb varsti taifuun ja peksab kõik segi - the story of my life

tundub, et selle nädala tunnus lause on "ma ei tea". ma ei tea mida ma tahan. ok paari asja tean küll. tahan uusi armsaid musti kingakesi ja minna juuksurisse. 
mul on vist ühed väga vinged kaitsemehanismid, mis töötavad täie auruga. ma ausalt ei tunne ennast enam äragi. täielik blokaad. aga samas äkki need hakkavad väsima, mille tõttu ma vaikselt hakkan ära keerama. isegi lakke vahtimine ajab mind naerma. aga see on hea, et ma praegu vähemalt naerda suudan. vahepeal täitsa igatsesin seda. kõik tundub kuidagi palju kergem, kui sa vähemalt naerda suudad. 

aga inimene harjub kõigega. isegi poomisel. alguses sipleb veidi ja siis rahuneb maha. (kummaline huumor neil seal afgaanis, aga see töötab)

pimeduses igatsen valgust.

täna töökaaslane pani mind paika sellega, et ma olen täna kohati vägagi eemal. aga ka põhjusega. uus elamine ju!!! loomulikult ma põnevil! leping sõlmitud.

üks asi on kummaline - avastada inimestes uusi jooni, eriti mis puudutab ausust ja siirust, siis kui nad on tsipa (mõnel piisab juba väikesest kogusest) joonud.

alkoholiga on mul suhteliselt külmad suhted, kuigi klaasike veini või rummkoola on aktsepteeritavad.

Of all the gin joints, in all the towns, in all the world, she walks into mine.  -  Casablanca   (ilusilusilusilus film, tsipa isegi armastan seda filmi)

i need some time off.... like now

nädal aega veel. ja siis eksamitega on ühel pool ja saab rahulikult hingata. 

aga seniks märksõna, mis peaks kõik ära seletama on: KIIRE!

siis saab keskenduda paremini tulevasele kodule, musile, sõpradele, tööle.