hehee... ja olengi tagasi..  nu tegelikult juba poolteist nädalat, aga pole viitsinud blogida
super reis oli.
ma ei mõista oma endist töökaaslast, kes seal elas pikemalt aega, et miks ta üldse tagasi tuli, seal on ju soe (minu jaoks on see juba piisav põhjus ära kolimiseks :P). tõsiselt, seal oli praegu oktoobris soojem, kui meil kogu suve jooksul =S

aga eks sügisel on omad võlud, kui külmad kraadid välja arvata, näiteks värvilised lehed, tõsi küll nüüdseks on enamus juba maha langenud. kuid siiski mõnuga kuulan, kui aknatagust vihmasabinat, eriti kui paduvihm veel. eks ma kohati olen jah lootusetu romantik, kes vahel kipub igatsema/unistama ja leiab midagi erakordset täiesti tavalistes asjades. 

eile hakkasin mõtlema oma hirmude peale, ning jõudis kohale, et suurem asi, mida ma kardan, on tulevik. nimelt, selles pole midagi kindlat. oli aeg millal, ma vihkasin rutiini, aga nüüd kui mingi asi läheb rutiinist välja, ma ei vaata seda just kõige rõõmsama asjana, eriti kui veel ootamatult, mul on vaja aega et asja üle mõelda või niisama harjuda, imelik tegelikult. alles aasta tagasi võisin ma täiesti spontaansete asjadega hakkama saada, võibolla seda seetõttu, et siis polnud midagi stabiilset mu elus (nu samas, ma poleks suutnud samas vaimus jätkata, mu närvid poleks vastupidanud). lihtsalt imelik, et minus hakkavad väja lööma, need isikuomadused, mis mu isalgi on. ning kui aus olla, siis see ei tee mind eriti rõõmsaks. nu peaasi, et mul see veel sügavamaks ei muutuks, et lõpuks satun sundmõtete küüsi ja ei talu enam ühtegi muutust, mis tõttu olen "sunnitud" vallutama maailma ja suruma selle oma tahtele, mul on armas huumorisoon, i know

vahepeal läksid vanad kõrvaklapid katki ja kuna ma keeldun kasutamast selliseid kõrvaklappe, kust muusika kostaks just kui oleks plasmass, siis ostsin uued. mul on mingi karma asi kõrvaklappidega, lähevad katki, aga see kord olin kavalam, sest mu uutel nunnudel on 2 AASTAT GARANTIID!!! in your face karma.

unenägudest ei viitsi kirjutada, liiga palju ja liiga imelikud ja suht keeruline seletada ka, sest nad kipuvad segunema ja muutuma näiteks ühel hetkel oled poeröövi tunnistajaks ning teine hetk asetad oma väidetavas kodus mööblit ümber. 

ehk siis kunagi jälle?

..vaikuses kajad

mul on kole tahtmine joonistada, mis on viimasel ajal päris tihti, aga alati ei jõua selleni? miks? sest ma magan, nii öösel kui ka päeval. süüdistan sügist ja külmust. nu mõned päevad veel ja saab hispaaniasse, päikese alla.

ei ütleks, et blogides tuleb joonistamise tuju, vastupidi pole ka, pigem joonistamise tuju on pidevalt, aga blogi lihtsalt ei tule just väga tihti meelde. aga kuna mul on praegu rahuldamatu rääkimise vajadus ja ma ei suuda praegu suud ega ka mõtteid kinni pidada, siis

on asju, mida peab maha vaikima, sest ma kardan. eks see on tobe, olen küllalt vana, aga tekib ikka kahtlus, et kas ma olen ikka selle kõige ära teeninud? sest ausalt, mul on vedanud, vägagi. aga vahel leian end mõtlemast  küll, et olen juba piisavalt kannatanud, et saan nüüd lõpuks õnnelik olla ja seda nautida, aga see et oled pidevalt nö mustas augus olnud ja näed valgust, on hirm et see on sama ajutine kui eesti suvi või esimene lumi. ning see, et kui valgus kaob äkki, siis läheb veel tükk aega enne kui pimedusega harjud. 
aeg. müstline asi tegelikult. on hetkeid, kus see justkui seisaks, kus sa tahaksid, et see ei läheks edasi, et see ei saakski läbi (mis on tegelikult hetked, mis saavad kõige kiiremini läbi). ning need, kus sa ootad, et miski saaks läbi, ning aeg on aeglasemast aeglaseim.
ning see, kuidas kõik aja jooksul muutub. õnneks mul on siiski positiivsem maailmavaade, et ajaga läheb kõik paremaks. 

tegelikult oleks praegu juba suht paras aeg magama minemiseks. tõsi küll päeval magasin (järjekordselt, äkki emal on õigus, et peaksin arsti juures vereanalüüsil ära käima, pidavat kahvatu kah olema, kuigi ma süüdistan päikesepuudumist), aga praegu pole tahtmist eriti magada (?), kuigi hommikul ma kindlasti kahetsen seda

praegu vaatan umbes aasta taguseid postitusi, kohati naeratan, tulevad meelde need kirjutamise hetked ja valdavad emotsioonid, siis kirjutan palju rohkem, kui ma nüüd kirjutan, nu ok, see postitus tuli ootamatult pikem, kui arvasin. ei teagi, kas oskaksin endam nii kirjutada? kas tahaksid üldse?

tegelikul nüüd hakkan juba küll väsima juba (imelik sõnastus, sorri, uimane tiba juba), nii et head ööd :*

kui ma ütleks, et mu peas valitseb mõnus tühjus tühjus, oleks see vale, tõsi küll muretu tühjus, aga siiski imelik.  aga see ei tähenda, et tühjus valitseks minus (räägitakse küll, et mitte mõtlemine on kui miski suhteliselt võimatu, kuid mul on omad nipid). oma eluga olen ma täiega rahul. eks paremini saab alati minna, aga praegune asjade seis on täitsa suprema ^^

hm alati kui ma blogin, tuleb mul tahtmine midagi joonistada. imelik kombo.

õde tuli täna puhkuselt tagasi ja viis kiisu oma koju, kurb tegelikult, kodus oli palju rõõmsam õhkkond tegelikult ja pidevalt sai naerda mingi uue simona vembu peale, mille tema uudishimulikkus põhjustas. 

19 päeva veel ja olemegi hispaania päikese all ^^ can't wait. nagu tõsiselt. 

nii, nüüd nädalakese on mul oma kiisu, nu tegelikult on see õe kiisu, aga ta on praegu rhodosel, nii et simona elab nii kaua minu juures ^^ ma ei saa, ta on ikka nii armas (v. a. tema öine näugumine ja mitte magama laskmine, loodame, et on ta sellest üle saanud). aga üldiselt on tore, kui majas on kass, meil korter on just paras ka, on ruumi kus joosta ja turnida.
aga aitab kassijutust, muidu ma ei saagi pidama :D

õele saigi see hello kitty ostetud, talle meeldis, võttis isegi reisile kaasa. aaw

midagi veel? muidu see kooli aasta saab huvitav olema, lihtne see ei saa küll olema, aga igav õnneks ka mitte. mis õppimisse puutub, siis plaanid on juba tehtud. see semester on küll rohkem aineid kui plaanitud, aga pole midagi kevadel ja järgmisel aastal saab ehk kergem olema.

veel 25 päeva ja olen sooja hispaania päikese all ^^
nii väga tahaks päikest, õde helistas täna, rääkis, et neil on seal 28 kraadi varjus. 
täna oli kolm paari sokke jalas ja ikka oli külm. oeh. ma ei teagi mitu tassi teed ma täna jõin, lugemine läks sassi.

ega siis midagi muud pole tegelikult lisada. 
ehk blongin lähiajal veel?

seda pole küll ammu juhtunud, et blogiks ühe päevas rohkem kui üks korda.

ma ei saa see hello kitty oli ikka armas, äkki õele sünna kingiks? hm.

hakkasin korrajärjekordselt tõsiselt kaaluma, et soetada endale asus, nüüdseks on ta mitu up-grade'i teinud aga hind sama ja suurus ja kaal kah. 

järgmine nädal saab huvitav olema, õde jätab oma kassi mulle nädalaks ^^ 

mul on tüütu naaber. kui ma oma juuksed eelmise aasta kevadel lühikeseks lõikasin, siis oli see talle selline draama, kevadelgi ahhetas, et miks ma küll nii tegin. aasta on möödas, saa üle! ja siis täna äkki, et oi sul on nii ilusad juuksed. ta peaks elu hankima, koduperenaiseks olemisest ja koeraga tegelemisest ju vist ei piisa. 

kui ootade mingit diipi juttu, siis see kord jääb järjekordselt ära :)

mul on viimase 24 tunni jooksul paljupalju uut inspiratsiooni tekkinud mida joonida. küsimus mis ma siin teen? ok, head aega, joonistama ^^ peakski mõned uued pastellid ära katsetama 

september = kool

keskkooli aegadel ikka eriti ei meeldinud see, aga nüüd ülikoolis täita lahe. jep (marion, jää vait, pole minu süü, et sul igav eriala oli), uued loengud ja palju tegemist. kahju küll et praegu pole eriti aega joonistamisega tegelega :(

varsti kooli tagasi, kaks loengut jäi ära :( loodan, et mitte tõsistel põhjustel. 

mu vana tüütu harjumus on tagasituleku teinud, nimel niisama netis piltide sirvimine ja otsimine. põhjused küll muutunud, aga see on tegelikult kohutav ajaraiskamine. 

hm üks idee on pähe tulnud, mille jaoks peab ühe nuku disainima ja valmis meisterdama, materjalid küll on veel valimata. aga näpud juba rahutud ja tegutsemiseks valmis. vaatab mis saab

nägin täna stokis üliarmast hello kitty pehmet mänguasja. ainult et südametunnistus ei luba raha kulutada O.o

olen praegu sama rahulik kui aerodünaamika