mul on kole tahtmine joonistada, mis on viimasel ajal päris tihti, aga alati ei jõua selleni? miks? sest ma magan, nii öösel kui ka päeval. süüdistan sügist ja külmust. nu mõned päevad veel ja saab hispaaniasse, päikese alla.
ei ütleks, et blogides tuleb joonistamise tuju, vastupidi pole ka, pigem joonistamise tuju on pidevalt, aga blogi lihtsalt ei tule just väga tihti meelde. aga kuna mul on praegu rahuldamatu rääkimise vajadus ja ma ei suuda praegu suud ega ka mõtteid kinni pidada, siis
on asju, mida peab maha vaikima, sest ma kardan. eks see on tobe, olen küllalt vana, aga tekib ikka kahtlus, et kas ma olen ikka selle kõige ära teeninud? sest ausalt, mul on vedanud, vägagi. aga vahel leian end mõtlemast küll, et olen juba piisavalt kannatanud, et saan nüüd lõpuks õnnelik olla ja seda nautida, aga see et oled pidevalt nö mustas augus olnud ja näed valgust, on hirm et see on sama ajutine kui eesti suvi või esimene lumi. ning see, et kui valgus kaob äkki, siis läheb veel tükk aega enne kui pimedusega harjud.
aeg. müstline asi tegelikult. on hetkeid, kus see justkui seisaks, kus sa tahaksid, et see ei läheks edasi, et see ei saakski läbi (mis on tegelikult hetked, mis saavad kõige kiiremini läbi). ning need, kus sa ootad, et miski saaks läbi, ning aeg on aeglasemast aeglaseim.
ning see, kuidas kõik aja jooksul muutub. õnneks mul on siiski positiivsem maailmavaade, et ajaga läheb kõik paremaks.
tegelikult oleks praegu juba suht paras aeg magama minemiseks. tõsi küll päeval magasin (järjekordselt, äkki emal on õigus, et peaksin arsti juures vereanalüüsil ära käima, pidavat kahvatu kah olema, kuigi ma süüdistan päikesepuudumist), aga praegu pole tahtmist eriti magada (?), kuigi hommikul ma kindlasti kahetsen seda
praegu vaatan umbes aasta taguseid postitusi, kohati naeratan, tulevad meelde need kirjutamise hetked ja valdavad emotsioonid, siis kirjutan palju rohkem, kui ma nüüd kirjutan, nu ok, see postitus tuli ootamatult pikem, kui arvasin. ei teagi, kas oskaksin endam nii kirjutada? kas tahaksid üldse?
tegelikul nüüd hakkan juba küll väsima juba (imelik sõnastus, sorri, uimane tiba juba), nii et head ööd :*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar