..mulje on küll selline vähemalt jäänud.
täna vahetasin telefonis helina ära, paras aeg kah tegelikult, pea kaks aastat juba. mitte et duran duran oleks ära tüüdanud, lihtsalt anname muse'ile ka võimaluse särada.
peaasi, et ma ei unustaks seda, kui telefon peaks juhuslikult helisema. mälu peale ei saa alati lootma jääda.
eks tuleb tunnistada, et endal ka veidi häbi, et olen blogi niimodi unarusse jätnud. mida ikka kirjutada. praegugi tegelikult pole midagi erilist lisada.
aga peab lisama, et hetkel on küll mingi veider positiivne vaade peal, et kõik hakkab lõpuks laabuma vms.
täiesti alusetult. no vaatab. eks ka paras aeg kah tegelikult.
et siis mida veel lisada? eks kuidagi sisutühi postitus. need, kes seda loevad teavad nagunii, et ma elus olen. oeh. see blog ajab unele. ausalt. haigutan siin juba. kuigi naljakaks, et kõige ärkvem aeg on mul umbes kaks-kolm tundi enne magamaminemist. heh simona tuleb meelde oma turbokiirendusjooksuga. ainuke vahe, et ma olen passiivselt aktiivne (jaja, mõttetöö nõuab ka energiat vms), ainult et täna ma siiski raiskasin selle aja niisama olles ja muusikat kuulates. oli küll tahtmine joonistada, aga hetkel üks joonistusidee ei taha kuidagi lõplikult väljaareneda ja nagu ikka kangekaelsusest (või siis loodame, et see pole mingi kompulsiivne häire alge). noh jah nüüd kui kaubamaja toiduosakond ümberpaigutamisi tegi, ega sinna vabatahtlikult ei tahagi minna. no ei meeldi (või äkki ma keeldun harjuma uute asjadega?). ah ma ei hakka midagi hullemaks mõtlema. nagu ma juba enne ütlesin, et kõik negatiivne on musta aukku topitud.
peaks lõpetuseks midagi positiivset lisama nagu. hmm. homme teen kreembrüleed. mulle maitseb minu kreembrülee rohkem kui näiteks imre kose oma. rääkisime üks päev veidi lühidalt stokis.
hm. tean küll kuidas lõpetada päev. kõige vahvamad kiisudest õekesed. ma mitte kuidagi ei väsi seda pilti vaatamast.
head ööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar