kogu see asi lihtsalt väsitab mind
üldse inimesed väsitavad mind, seetõttu ma ei salligi väikseid ruume, mis on paksult rahvast täis.
paar päeva tagasi tuli pisike, tahtmatu vihje, et ma võiks välja kolida.
eks jah tõsi see on, et eelmisel aastal kus käisin tööl, nad mind ei näinudki eriti.
olin kas tööl, koolis, väljas või magasin.
endalgi tekib tasakesti tunne, et olen koormaks.
kuid samas tean väga hästi, et selle erialaga naljalt veel lisaks tööd teha ei saa..
kui just ei taha oma nii füüsilist kui ka vaimset tervist proovile panna..
njah eelmine aasta oli siiski karmiks õppetunniks.
kuid tahest tahtmata tunnen end vahetevahel koormana ning üleliigsena.
kuigi samas teades ema, siis ta pigem näeks mind kodus istuvana ja alati tema silma all..
mul on vaja natuke oma ruumi ka.
suve alguses oli mul pisike põgenemise unelm, et võtaks vaid kõige vajalikumad asjad ning leiaks mingi kohakese, kus saaks teistest eemal elada. see oleks kujutanud endast pisikese iseenda otsingu. oleks mul veidi rohkem ressursse olnud, ehk oleksin ka selle ära teinud.
lisaks sellele, et peaks või võiks magama minna, pole absoluutselt mingit tuju..
jaapani keel ja joonistamine - need on asjad millega ma tahaks ikkagi tegeleda.
igapäevaga olen aina kindlam ^^
kallis :*
head paranemist :*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar