Vaatasin just uuelt telekanalilt Amelie'd. armas film, olen seda varemgi mitu korda näinud, tõsi küll aastaid tagasi (kõlaks nagu oleksin väga vana, haha), kuid siiski on see film mõnusalt soe ja siiras, mis tekitab tahtmise seda ikka uuesti vaadata. see sisemine soojus tekitab hea tunde, tulevad meelde hetked, mil varemgi sai sarnase tunnetuse osaliseks.
filmi vaadates veel tekkis tahtmine reisida. tahaks näiteks uuesti Pariisi minna.. Nu loomulikult tahaksin ka tõusva päikese maale kah minna. aina tahan ja tahan .. noh unistada ju võib, kuigi ma pole eriti just unistaja tüüpi inimene.. aga eks vaatab. mõni päev tulevikus kindlasti lähme.
ma ei taha endale ipod'i, mulle pole vaja mõttetult palju mäluruumi pisikesse jublakasse, et a la vaadata filme vms, miks ma peaks tahtma midagi nii pisikeselt ekraanilt vaadata tahtma? nii et tavaline mp3 pleier on täitsa ok, sain vist uue kah välja valitud. selline armas ja pisike ning valge.
tulevad meelde terve lugematuid pisikesi ja erilisi hetki, igaüks on omamoodi eriline ja unustamatu. aitäh :*
filmi vaadates veel tekkis tahtmine reisida. tahaks näiteks uuesti Pariisi minna.. Nu loomulikult tahaksin ka tõusva päikese maale kah minna. aina tahan ja tahan .. noh unistada ju võib, kuigi ma pole eriti just unistaja tüüpi inimene.. aga eks vaatab. mõni päev tulevikus kindlasti lähme.
ma ei taha endale ipod'i, mulle pole vaja mõttetult palju mäluruumi pisikesse jublakasse, et a la vaadata filme vms, miks ma peaks tahtma midagi nii pisikeselt ekraanilt vaadata tahtma? nii et tavaline mp3 pleier on täitsa ok, sain vist uue kah välja valitud. selline armas ja pisike ning valge.
homme või kui kella vaadata siis täna, lähen proovipäevale. kuigi hetkel ma küll sügavalt kahtlen, kas tahan üldse sinna minna.. aga eks paistab mida aeg toob..
..ja see proseminari asi. sellele ma lihtsalt kategooriliselt keeldun mõtlemast.
ilm on ilus tegelikult,
välja vaadata ja näha seda paksu lumevaipa, täitsa rõõmusvaatepilt tegelikult.
mäletan kui veel see mu majakõrval olev parkla ehitati, siis peale suurt lumetormi sugulastega ronisime kõige kõrgemale tasandile ja sealt, kahe korruse vahepealt hüppasime alla lumme. siis ma kõrgust ei kartnud. polnud erilist põhjust. gravitatsioon oli just kui olematu, seda lihtsalt ei tajunud, ei tajunud ka ennast. tähelepanu oli üldse muul. ei tea kas see kartus kui üldse oli olematu sellepärast, et noor ja loll? noh tegelikult ma praegugi noor ja loll ^_^
eile tegin väikese tähelepaneku, et jagan üks manga/anime tegelasega, kellega ma väidetavalt sarnanen, samu initsiaale, mina K.N aga tema N.K
kuigi seda vaid ladina tähestiku järgi.
alguses see tegelane mulle ei meeldinud, meenutas kohati liiga palju mind ennast, pigem tekitas vastikust, et loll tibi vms, aga tema seiklusi edasi lugedes/vaadates ikkagi sai temast südamelähedane persoon. kuigi me tõesti kohati võime olla sarnased nii välimuses, kui ka iseloomult, olen mina siiski mina, ma tean, kes ma olen ja olen sellega rahul
kas eestis on animatsiionilt tulevikku? kahtlen, aga kes ka teab, nagu öeldakse never say never
ja mul on koolis animetibi maine, hahahahaaa
ma igatsen oma animesoengut ja ma tahaks roosat salku, aga ei, olen oma igava määratlemata soenguga (kui seda saab nii nimetada) ja kasvatan neid ja hoolitsen nende eest, et nad oleksid säravad tugevad kohevad vms.
olen paras juuksefriik ^_^
välja vaadata ja näha seda paksu lumevaipa, täitsa rõõmusvaatepilt tegelikult.
mäletan kui veel see mu majakõrval olev parkla ehitati, siis peale suurt lumetormi sugulastega ronisime kõige kõrgemale tasandile ja sealt, kahe korruse vahepealt hüppasime alla lumme. siis ma kõrgust ei kartnud. polnud erilist põhjust. gravitatsioon oli just kui olematu, seda lihtsalt ei tajunud, ei tajunud ka ennast. tähelepanu oli üldse muul. ei tea kas see kartus kui üldse oli olematu sellepärast, et noor ja loll? noh tegelikult ma praegugi noor ja loll ^_^
eile tegin väikese tähelepaneku, et jagan üks manga/anime tegelasega, kellega ma väidetavalt sarnanen, samu initsiaale, mina K.N aga tema N.K
kuigi seda vaid ladina tähestiku järgi.
alguses see tegelane mulle ei meeldinud, meenutas kohati liiga palju mind ennast, pigem tekitas vastikust, et loll tibi vms, aga tema seiklusi edasi lugedes/vaadates ikkagi sai temast südamelähedane persoon. kuigi me tõesti kohati võime olla sarnased nii välimuses, kui ka iseloomult, olen mina siiski mina, ma tean, kes ma olen ja olen sellega rahul
kas eestis on animatsiionilt tulevikku? kahtlen, aga kes ka teab, nagu öeldakse never say never
ja mul on koolis animetibi maine, hahahahaaa
ma igatsen oma animesoengut ja ma tahaks roosat salku, aga ei, olen oma igava määratlemata soenguga (kui seda saab nii nimetada) ja kasvatan neid ja hoolitsen nende eest, et nad oleksid säravad tugevad kohevad vms.
olen paras juuksefriik ^_^
3 kommentaari:
kuule, mul on ipodi aint 3 giga (27st) vaba ruumi jäänud! ja 95% on küll muusika! ;)
aga mul pole nii palju ruumi vaja ja kas sul polnud mitte 80nene?
järelikult mitte ;)
Postita kommentaar