õhupall? hmm.. heeliumi?

vahelduseks blogiks kah pisut(ehk see on minu viis õppimisest kõrvale hiilida ja seda võimalikult edasi lükata, ma lootusetu, wakaru)
see teeb nii rõõmsaks, kui vaasi lilled kaua värsketena püsivad ja ei närtsi ^^
ja nüüdsest ma joon teed suhkruta, niisama hakkasin, pole üldse paha ;)

eile helistas keegi suvaline ja küsis minu nimelist isikut, aga mitte mind. järjekordne juhtum, kus mind aetakse segamini ühe minu nimekaimudest. tüütu. eriti see veel, et ülikool nii kergekäeliselt jagab oma õpilaste andmeid laiali.

aga on kurb, inimesed, keda oled oma headeks sõpradeks pidanud, lihtsalt unustavad su olemasolu..
näiteks võiksid seda teha need, kellel on vaid halbade mälestustuste meeldetuletamise funktsioon.
see ei tähenda küll seda, et need mälestused enam haiget teeksid, lihtsalt, mis on läbi, see on läbi ja hakata kõike seda minevikust üles kaevama, on mõttetu, mis küll omakorda ei tähenda seda, et ma oleks kõike unustanud, küll andestanud,
aga mitte unustanud.

moraal ja eetika. jubedad, kui aga religioon sinna takka otsa lisada, siis paneks selle heameelega põlema ^^
seoses õppides eetika loengu eksamiks, tuli meelde ühe filmi lõik, et usa 18-19 saj, mingi pisike küla preestrile jäävad raamatukogus silma mõned kirjandusteosed, mis pole religiooniga kooskõlas (näiteks seal hulgas "Faust jpt), enamus raamatutele tahetakse tuli otsa panna (kõik patuse sisuga raamatud tuleb hävitada), siis aga tuleb peategelane preestri juurde, räägib, et tal on selline raamat, kus mainitakse mitmenaisepidamist, jumalat ja saatanat, reetmist, valesid ja muid patuseid tegusid. ja võtab kotist välja piibli.

phahh, ma nüüd õppima, koledasti tahaks küll joonistada, aga ei, ÕPPIMA!!!!!!!!!!!