Jumal, kui sa olemas oled, palun, ära lase mul selle lollusega hakkama saada(kuigi see oleks täiuslik peatükk minu enesepõletavas lühikeses eluloos)
nüüd ma tean, kes siin ohjad on kätte võtnud, mu süda.. deemit, siit ei tule tõesti midagi head
eks ma tean, et vältida pole mõtet, see teeb asja vaid hullemaks, ok loodkem, et see on mööduv etapp
ta isegi ei teadvusta iseendale, kuidas ta mulle mõjub, iseenda teadmata ta saadab välja võnkeid, laineid, mis keerlevad minu ümber nagu sigareti suits, ma isegi ei pea tingimata viibima temaga ühes ruumis, krt ma juba olen omadega sees, tõsi küll asi on armumisest kaugel, aga nõme olukord siiski, eriti arvestates mitmeid fakte, mille eest mul isegi unenäod hoiatavad, krt kaduge ära, ma pole teid kunagi tahtnud ja mul pole teid kunagi vaja olnud, sest kõike mida te suudate mulle pakkuda on mu olematu kahetsus ja tagantjärgi tarkus
et ainult üks asi, mis saaks tühistada? muie* nojah
mulle meeldib pimedus, rahustav kuidagi, kuigi samas ei tahaks, et pidevalt valitseks pimedus, valgust ka vahel vaja, olgugi, et see enamus ajast on liiga ere, silmadel lausa valus, vaat nagu öeldakse sa pead kogema ebaõnne, et teada, mis asi on õnn, ok halb näide, but you got my point ;]
krt mulle ei meeldi, kui mul õigus on, eriti sel viisil, et tulemus on küll tõesti just selline nagu ma ütlesin, aga kuidas mõni asi tulemiseni jõuab on hoopis muu, aga samas ei meeldi mulle ka see, et kui ma ütlen miskit, milles olen ma 100% kindel ja siis tuleb äkki mingi tormituul ja puhub asja vastupidiseks..urr
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar