järjekordne emotsioonitu periood..
..mis juhtus jätab tegelikult suht külmaks, juhtus, mis juhtus, peaasi,et mingeid komplikatsioone ei tekiks, kuulukatest on suht ükskõik, asi seal polnud ühepoolne, eks keegi oli aktiivsem, aga sellises olukorras süüdlasi pole
terve päev olnud suht tuim, ajasin isegi tuvi närvi, vaadates temaga tõtt, ei minuga on kõik korras =D, valetada on väsitav, liiga palju asju tuleb siis meeles pidada ja asitõendeid ning jägi tuleb pidevalt peita ja mitte unustada, krt miks ma üldse mõten siukestele asjadele? c.s.i-d fänn pole, pole isegi kunagi ühtegi osa otsast lõpuni vaadanud, dunno

siis kui magada võiks pole siis üldse tuju, eks ma viimasel ajal olen pimedusega enam harjunud, pikk talv seljataga, tööl kah valitses suht pimedus, eks suvel pean end sellest harjumusest võõrutama hakkama, oh teeks seda teraapia asja,et ärgata koos päikesega, hmm.. miks ka mitte, käiks sel ajal sõitmas näiteks kui teised veel kõik põõnavad rahulikku und, ahvatlev, aga ennast teades vaevalt viitsin ma nii tubli olla, nõrk iseloom siiski, irwirwirw

sain oma raamatusse veel ühe story-line'i jey