emm tahate mõnda muinasjuttu kuulda? no ok siis, ise palusite, aga keegi pole nõudnud ilusat lugu, et siis alustagem:
et elas kord rõõmsameelne aadlipreili, ta oli suht armas, kohusetundlik, pisut tagasihoidlik, nö vanematele täiuslik tütar, ühel kevadisel õhtul kohtas ta aga ise teadmata vampiiri, kellele ta ise teadmata andis oma südame, too aga pani sellega plehku ja neiu jäigi südametuks, ei ta ei surnud ära, ta isegi ei muutnud õelaks ja kalgiks, tõsi küll pisut ebastabiilseks ja umbusklikuks, aga ikkagi, emotsioonid on kõik paigas, ehk valule on ta nüüd pole nii vastuvõtlik, aga see ei tähenda, et ta ei tunne valu, ta lihtsalt ei suuda enam kedagi/midagi armastada ja ka vihata, see ei tähenda seda, et ta ei hooli, lihtsalt pole enam seda sügavust ja ka lõpmatut usaldust..

ok, ärge nutke, sest seda ei teinud

ok, minuga pole mõni vist päris aus, aga see olgu tema südametunnistusel siis, mina mängisin oma rolli ära, nii et mind südametunnistus ei piina

amm...suht kahtlane tuju täna

i'm still not talking to you